Rakvere Lihakombinaadi turundudirektor Liina Jaansoni sõnul on TAI soovitus vaid kord kuus lasteasutuses viinerit söögiks pakkuda mõneti mõistetav, kuna viiner ei ole kategoriseeritud, sest selle lihasisaldus pole kindlaks määratud.
Jaanson: TAI soovitus viinerite kohta on mõistetav
«Kui minna poodi, siis leiab lettidelt viinereid, milles liha osakaal on väga madal või puudub üldse ja selliste viinerite pakkumine lasteasutustes ei ole tõesti tervislik,» tõdes Jaanson ja lisas, et selle asemel, et keelata laste lemmiktoode, oleks siiski mõistlik järgida, missuguseid tooteid saab lastele pakkuda.
Jaansoni sõnul on Eestis ja Lätis jaekaubanduse poolt Aasta Lihatooteks valitud Rakvere viinerites kuni 60 protsenti kodumaist liha.
«Tihti küsitakse, et miks te siis sajaprotsendilise sisaldusega viinerit ei tee, see aga pole ju võimalik, sest kuhu jäävad siis maitseained, mis loovad tootele omase maitse, vesi, mis annab tootele mahlasuse, tärklis, mis seob vett jne.»
Sada protsenti liha pole Jaansoni sõnul ju viiner, vaid tükk liha.
Rakvere viineri koosneb 60 protsendist lihast (siga 30 protsenti, veis 21 protsenti, seapekk+kamar üheksa protsenti), 29 protsenti veest, kaheksast protsendist tärklisest ja sojast ning kolmest protsendist soolast, maitse- ja lisaainetest.
«Ebatervislik on tõesti, kui toituda ainult viineritest, burgeritest või kommidest.»
Süües tasakaalustatult näiteks viinereid, rukkileiba ja sinna juurde juurvilju, ei saa Jaansoni sõnul mingil juhul rääkida ebatervislikust toitumisest.
«Peamine, mida tarbija peaks jälgima, on pakenditele märgitud toote koostis ja selle alusel ise oma ostuotsused tegema. Täna kahjuks lähtutakse tihtipeale vaid odavast hinnast ning pole siis vaja imestada nähes hiljem pakendilt selguvat toote koostist - viiner koosneb mannast ja kananahast.»