/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
/nginx/o/2009/02/05/128441t1hc817.jpg)
Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik Maris Jakobsoni sõnul pole nemad keelanud kellelgi viinereid süüa, tuleb vaid vaadata, kui sageli ja suurtes kogustes seda tehakse.
TAI: meie ei keela viinereid süüa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile ütles Rakvere Lihakombinaadi(RLK) turundusjuht Liina Jaanson, et jutud viineri ebatervislikkusest on vaid TAI propaganda.
«Laste toitlustamist puudutavas määruses on tõepoolest kirjas ka nõuded, et toit valmistatakse võimalikult töötlemata ja värsketest toiduainetest põhiliselt aurutades, keetes ja hautades ning liha või linnulihaga (soovitatavalt nahata) toitu pakutakse vähemalt kaks korda nädalas,» ütles Jakobson ja lisas, et viinereid, keeduvorsti, sardelle ning nendest valmistatud kastmeid on soovitatav mitte pakkuda rohkem kui üks kord kuus.
Siiski ei ole Jakobsoni sõnul TAI kunagi rõhutanud, et oleks olemas tervislikud ja ebatervislikud toidud, vaid tervislik või ebatervislik võib olla ainult kogu toitumine tervikuna.
«Meie ei keela kindlasti kellelgi viinereid süüa, kuid vaadata tuleb, kui sageli ja suurtes kogustes seda tehakse ning milline on ülejäänud toiduvalik.»
Miks ei ole viinerid soovitavad rohkemal hulgal, peitub nende koostises. 3-4 viinerit, mis kaaluvad kokku 100 grammi (soolasisaldus 1,9 protsenti, rasvasisaldus 18grammi) annavad kokku seega 1,9 grammi soola ja 18 grammi rasva.
Näiteks 5-6-aastaste lasteaialaste maksimaalne lubatud naatriumi tarbimine päevas on 1260 milligrammi ehk 3,2 grammi soola.
Seega ületab 3-4 viinerit poole päevasest lubatud soolakogusest.
Rasvu võiksid lapsed päevas tarbida ca 53 grammi, 100 grammi viinereid annab aga juba 34 protsenti kogu päevasest lubatud rasvade tarbimisest.
Vastukaaluks on näiteks hakkliha võimalik saada seitsmeprotsendilise rasvasusega, ka ei sisalda see soola.
TAI on Rakvere lihakombinaadiga sel teemal varasematel aastatel ka mitmel korral nõu pidanud ning koos on jõutud seisukohale, et lastele tuleb kas pakkuda värskest lihast valmistatud toite või siis arendada välja just nimelt neile sobivad lihatooted.
«Seda on RLK oma tootearenduses ka jälginud. Samuti ei ole TAI alates neist koosolekutest teadlikult oma väljaütlemistes kasutanud sõna «viiner», kuna RLK avaldas arvamust, et äkki seostub inimeste jaoks sõnaga «viiner» kohe ka RLK. Seega oleme oma soovitustes rohkem proovinud kasutada sõnu «vorstitooted», «valmistooted» või «poolfabrikaadid».»