Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Atonen: investeeringuotsused tuleb teha õigeaegselt

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Põlevkivikarjäär.
Põlevkivikarjäär. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Eesti Energia nõukogu liige Meelis Atonen rõhutas, et ohtlik on, kui me investeeringuotsuseid õigel ajal ei tee või investeerime valesti.

«Läbi börsiettevõtte olnuks riigil oma elektrimajandust väga raske olnud korrastada,» kiitis keskerakondlane Lembit Kaljuvee ETV saates «Foorum» otsust mitte viia energiafirmat börsile.

«Investeeringud, mis on tehtud, on ettenäitamiseks, sisuliselt vajalikke investeeringuid pole piisavalt tehtud,» leidis ta.

«Iga investeering Eesti Energias on olnud kõige mõistlikum,» kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Kaljuvee süüdistusele, et firma kasub tuleb tavatarbija taskust vastates, rõhutas Parts, et Eesti Energia kasum ei tulene elektrienergia müügi arvelt tavatarbijale, vaid eelkõige ekspordi arvelt.

Saatejuht Andres Kuusk tõi välja, et kodumaistele tavatarbijatele müüdud elektrist saadud raha moodustab 12 protsenti ettevõtte kasumist.

Õlitööstus

«Õlitööstus on üks võimalus meil olemasolevat vara reaalseks väärtuseks konverteerida,» leidis Atonen

«Kui ka kunagi tulevikus põhirõhk läheb tuumaenergiale, siis energiaalane vajadus põlevkivi järele väheneb - siis kas see ressurss jääb järele?» küsis ta.

«Peame eraldi vaatama Eesti julgeolekut,» rõhutas akadeemik Anto Raukas. «Õlitootmine ei kuulu julgeoleku hulka, see on Eesti Energia ärihuvi.»

«Eesti teadlaste kompetents põlevkivi alal väheneb,» hoiatas Raukas.

«Põlevkivi elektrijaama ahju ajamine on põlevkivi ressursi raiskamine, õlitööstus on kindlasti tulevikuasi,» kinnitas Kaljuvee.

Esimesele saateküsimusele, kas kolmandik Eesti Energiast tuleks viia börsile, vastas jaatavalt 18,7 protsenti ning eitavalt 81,3 protsenti 350 saatesse helistanust.

Teisele saateküsimusele, kas riik võiks Eesti Energia investeeringuteks laenu võtta vastas jaatavalt 50 ja eitavalt samuti 50 protsenti vastanutest.

Tagasi üles