/nginx/o/2014/01/02/2728860t1h3a34.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaaalpoliitika analüütiku Krisjan Pungase sõnul ei ole riigipühade mõju SKP-le üheselt selge ning SKP mõju mõõta heaolu on piiratud.
Riigipühade mõju majandusele ei ole üheselt selge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikrotasemel (töötaja, ettevõte) võiks Pungase sõnul mõelda nii, et kui tööpäev jääb näiteks jaanuaris vahele, jääb ühe päeva võrra toodangut või lisandväärtust loomata ning töötajal jääb ka palgatulu ning ettevõtjal kapitalitulu selle aja eest saamata.
«Samas ei sõltu ettevõtte müügilepingute maht üldjuhul konkreetse kuu või aasta tööpäevade arvust, vaid pigem nõudlusest,» kommenteeris Pungas. Eriti Eestis on tööturg sedavõrd paindlik, et riigipühal tootmata jäänud toodang muul ajal valmis teha. Seega ei tarvitse üks lisapuhkepäev ühes kuus mõjutada kogutoodangut terve aasta jooksul.
Pungas rõhutab ka seda, et puhkepäev, eriti mitu järjestikust puhkepäeva, võimaldab veeta vaba aega ning luua ning hoida sotsiaalseid suhteid.
«Vaba aeg on heaolu oluline komponent. Siin tuleb välja SKP piiratud võime mõõta heaolu, kuna mingist sissetuleku tasemest alates võib veel üks vaba päev olla väärtuslikum kui ühe tööpäeva eest saadud tasu,» nentis ta.
Sel aastal langevad Eestis kõik riigipühad tööpäevadele.