/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/07/01/1866160t1h02cb.jpg)
Majandusministeerium peab Šveitsi veeremitootja Stadler lühikeste rongide tellimist põhjendatuks, sest nii on võimalik rongiliiklust ökonoomsemalt korraldada.
Riigi esindaja õigustab lühikeste rongide tellimist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ostetud kahe-, kolme- ja neljavagunilisi ronge on võimalik pikemateks koosseisudeks kokku liita, samas võimaldab see väiksema nõudlusega piirkondades või aegadel sõita optimaalse suurusega rongiga, mis aitab kulusid kontrolli all hoida,» selgitas majandusministeeriumi pressiesindaja Rasmus Ruuda, miks riik otsustas tellida Stadlerilt just lühikesi ronge. Tema sõnul on ökonoomsete rongidega võimalik rongiliiklust vastavalt nõudlusele tihendada ja seda kavatseb riik reisijate poolt enim kasutatavatel liinidel ka teha.
«Kui oleksime soetanud rohkem mahutavad rongid, siis oleksime olnud sunnitud sagedused endiseks jätma, sest suurte rongidega väikese nõudluse teenindamine oleks ebaefektiivne,» sõnas Ruuda.
Küsimusele, miks riik lõpetas Edelaraudteega lepingu ajal, mil kolmandik uutest rongidest polnud veel Eestis, vastas ta, et polnuks optimaalne, kui uued ja paremad rongid seisavad n-ö seina ääres. «Lisaks oleks kahe operaatori ja kahe veeremipargiga korraga opereerimine tähendanud dubleerivaid üldkulusid jms,» sõnas ta.
Linnalähirongide tellimist pikkadele liinidele nimetas Ruuda kompromissiks, mille eesmärk on võimalikult paindlik veeremipark, mis aitab efektiivsemalt majandada.
«Nõustume, et kasutatud lahendus sobib paremini regionaalse liikluse teenindamiseks, aga tuleb silmas pidada, et valdavalt ongi Eesti rongiliiklus regionaalse iseloomuga,» sõnas ta. Kui diiselrongid oleks täies ulatuses varustatud esimese klassi istmetega, oleks istekohti jäänud vähemaks. «Alternatiivina oleks sama istekohtade arvu jaoks tulnud soetada suuremad ja seega ka kallimad rongid ning see kajastuks ka piletihindades,» ütles ametnik. Ruuda lisas, et perspektiivis rongide sõiduajad lühenevad, näiteks Tallinna–Tartu liinil on eesmärk jõuda sõiduajani 1 tund ja 45 minutit.