Reisijad küsivad, Elron vastab

Norbert Kaareste Foto: Elmo Riig / Sakala

Elroni uusi diiselronge tabas esimestel päevadel ridamisi äpardusi, mis reisijaid pahandasid. Valisin välja Tarbija24 lugejate korduma kippuvad küsimused ja palusin neile vastata Elroni müügi- ja turundusjuhil Norbert Kaarestel.

Jaanuari esimestel päevadel sõitnud inimesed kurtsid, et neil ei õnnestunud rongis kaardiga maksta, kuna terminalid ei töötanud. Mis oli selle tõrke põhjuseks?

Mõistlik on nimetada konkreetsed väljumised, sest üldmonitooring näitab, et kaardimaksed töötasid. Aga loomulikult ei saa ma öelda, et ühelgi hetkel ja üheski jaamas ei võinud tõrkeid olla.

Tihti on Eesti raudteekoridorides side kvaliteet halb, mis tähendab, et mingite peatuste vahel ei saa kaardimakseterminal online-ühendust. Kui selliseid olukordi veel esineb, siis öelge julgelt, mis rongis ja mis piirkonnas. Aga üldist kaardimakse tõrget meil ei ole.

Inimeste sõnul on rongides vaid üks piletimüüja, kes ei jõua reisijaid teenindada, ning seetõttu jäi reisijatele mulje, et sõit on suisa tasuta. Miks on rongides nii vähe teenindajaid?

Piletimüüjaid on tipptunni rongides kaks, aga aasta alguses olid meie teenindajad lisaks müümisele hõivatud ka info edastamisega. Tegeleme sellega, et rongidesse tuleks rohkem personali.

Tallinna-Tartu rongiga sõitjad kurtsid, et vagunis oli pidevalt tunda heitgaase, mis panid pea valutama ja ajasid iiveldama. Kuidas on võimalik, et heitgaasid satuvad salongi? Mida selle likvideerimiseks ette võtate?

Diiselrongid on Eestis olnud alates 2012. aasta detsembrist, need on läbinud katsesõite ja nende töökorda on vaadelnud lisaks meile ka paljud teised ametid, ning sellist muret kuulsime esmakordselt.

Diiselrongid on reisijaid teenindanud enne 1. jaanuari ehk alates septembrist oli iga päev elektrirongide liinidel käigus üks diiselrong. Ka sealsetelt reisidelt ei saanud Elron kordagi tagasisidet sellisest probleemist. Suhtume sellesse täie tõsidusega ja selle konkreetse rongi kontrollime üle.

Paljud reisijad küsisid pahaselt, miks on rongid nii lühikesed ja inimesed peavad pikka maad püsti seisma.

Kui vaadata keskmist täitumust, siis tipptunniti kasutatakse kolmest vagunist koosnevat rongi, aga need teevad reise ka päeva teises osas, kus istekohtade puudust ei ole. Saame aru, et tipptunnil on Tartu ja Viljandi väljumised täitumusprobleemidega. Oleme öelnud, et lahendus sellele on rongide pikendamine.

Aga järgmine rong, mida saab pikendamiseks kasutada, saabub 20. jaanuaril. Sealt edasi tuleb meile iga 30 päeva järel uus rong ja neid kõiki kasutame pikendamiseks. Meil on käes 13 diiselrongi ja lisaks tuleb veel seitse rongi. Viimane rong jõuab Eestisse varem, aga selle üleandmise tähtaeg on lepingu järgi juuni keskpaigas.

Nii mõnedki reisijad nurisesid selle üle, et vagunites on jahe.

Jällegi, see on esmakordne tagasiside, mille saime 2. jaanuaril Postimehe vahendusel. Need rongid on alates septembrist teenindanud elektrirongikliente ja sealt pole sellist kurtmist tulnud. Kui konkreetne rong nimetada, siis laseme tehnikutel selle üle vaadata.

Sagedased Tallinna ja Tartu vahel sõitjad nurisevad, miks ei ole äriklassis suupisteid ega ajalehti ning istmeid ei saa reguleerida.

Äriklassis on seljatugi liigutatav samas ulatuses nagu vana rongi esimeses klassis. Toitlustuse osas oleme öelnud, et hakkame seda sellel aastal välja töötama ning tahame selle rakendada pikamaarongides, nagu Narva, Tartu ja Viljandi. Aga tahame seda teha nii, et see on jätkusuutlik, majanduslikult kasulik ja sobiv Eesti tingimustesse.

Viljandi liinil reisinud kurtsid, et rong jõudis peatustesse liiga vara ja tegi seal seistes aega parajaks. Miks on ette nähtud sellised pikad seisuajad?

Andsime oma katsesõitude tulemused ehk peatustevahe läbimise ajad raudteeomanikele. Raudteeomanike otsusel võeti need ajad kasutusele, aga tuleb aru saada, et raudteeomanikud ei saanud neid sajaprotsendiliselt rakendada, sest raudteeliiklus muutub kord aastas juunis.

Praegu tuldi meile vastu, sest muidu oleksid rongid veel rohkem seisnud. Töötame selle nimel, et praegused asjatud ajapuhvrid, mille raudteeomanikud jätsid sisse turvalisuse pärast ja selleks, et liikluskvaliteet ei kannataks, võiksid juba märtsi lõpust kaduda ja siis läheb rongisõit veelgi kiiremaks.

Miks puudub Elroni kodulehel võimalus otsida ümberistumisega rongide sõiduaegu, nagu Pärnu–Tallinn? On olemas info vaid otseliinide kohta, samas ei pruugi Pärnusse sõitja teada, et peab Lelles ümber istuma.

Pärnu-Tallinna liini puhul on tegu tehnilise küsimusega ja see peaks lahenema 24 tunni jooksul. Mis puudutab Põlva või Valga reise, siis tõsi, seal tuleb esmalt otsida Tallinna-Tartu ja seejärel Tartu-Valga reis. Süsteemiarendus, mis hakkab pakkuma ümberistumisega reisi, valmib selle kuu lõppedes.

Miks ei töötanud Elroni koduleht 1. jaanuaril? Inimesed jäid infosulgu.

Koduleht alustas tööd 31. detsembri õhtul ja töötas tõrgeteta, aga 1. jaanuaril ei töötanud veebist ettemüük, sest meil oli käsil pangalinkide seadistamine. See lõppes 1. jaanuari õhtul ja seejärel hakkas tööle veebist ettemüük.

Tõsi, 1. jaanuari pärastlõunal kasvas hüppeliselt kodulehe lehitsemiste arv, mistõttu server ei suutnud kõiki päringuid teenindada. Neljakordistasime serveri võimsust ja 2. jaanuari hommikust enam lehitsemisprobleeme ei ole.