Üha rohkem lapsi kannatab vanemliku hoole puudust

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vanemliku hoolitsuse puudumise tõttu sotsiaal- või lastekaitsetöötaja abi vajavate laste arv on viimastel aastatel kasvanud, selgub statistikaameti täna avaldatud andmetest.

Viimase nelja aasta jookul oli vanemliku hoolitsuseta ja sotsiaal- või lastekaitsetöötaja abi vajavaid lapsi kõige vähem 2007. aastal, kuid sealt alates on nende arv kasvanud 656 võrra, kusjuures võrreldes 2008. aastaga oli selliseid lapsi mullu tervelt 453 võrra rohkem.

Rohkem abivajajaid

«Majanduslangus on mõjutanud ka vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste arvu, mis alustas tõusu juba 2008. ja suurenes eriti järsult 2009. aastal,» kommenteeris statistikaameti rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik Marve Randlepp.

«Ühest küljest võib selle näitaja kasvu taga näha tõhusamat lastekaitsetööd, teisalt võib olukorda mõjutada ka suurem abivajavate laste hulk. Siinjuures on oluline märkida, suur osa lapsi, kes on arvele võetud, ei ole perest eraldatud – nad on edasi oma peres ning last ja vanemaid toetatakse erinevate sotsiaalteenuste ja –abiga,» ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Andra Reinomägi.

Orvuks jäänud laste arv ei ole eriliselt kasvanud, kuigi ka siin on viimase kolme aasta jooksul näha tõusu. Isa-emata jäänud lapsi on viimase kolme aasta jookul asenduskodude asemel paigutatud pigem perekondadesse.

Vähe koju tagasi

Seevastu on alates 2007. aastast pidevalt vähenenud nende hätta sattunud laste hulk, kes said pärast ajutiselt varjupaigas olemist tagasi pöörduda oma pärisvanemate juurde. Tartu sotsiaalabi osakonna lastekaitseteenistuse juhataja-lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson selgitas, et ilmselt on siin põhjuseks asjaolu, et nii vanemlike õiguste äravõtmine, kui lapsele mistahes riikliku hoolekandeteenuse võimaldamine käib läbi kohtu ja kohtusse tuleb vanematel pöörduda ka siis, kui nad tahavad oma last tagasi saada. «Sa pead kohtule tõestama, et kodune olukord on muutunud,» ütles Peterson.

«Vanemad ei ole väga altid kohtuprotsessi algatama,» tõdes Peterson, kelle sõnul on näiteks Tartus viimastel aastatel ainult mõni üksik selline kohtuasi algatatud.

Vara järeldusteks

Peterson ei olnud statistikaameti avaldatud 2009. aasta andmetega küll veel tuttav, kuid ta arvas, et vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste arv on kasvanud eelkõige seetõttu, et sotsiaaltöötajatele ja lastekaitsjatele teatakse neist rohkem. «Tahaks loota, et inimestel on lihtsalt rohkem tunnet, et minu kohus on teada anda. Ta ei lähe külma kõhuga mööda, kuigi näeb, et naabrilapsed käivad temalt süüa küsimas,» ütles Peterson.

Vastuseks küsimusele, kas ei või sagenenud teatamine tähendada, et hädas ja hooletuses lapsi ongi lihtsalt juurde tulnud, vastas Peterson: «Need kriisi mõju ei ole kõik veel kohale jõudnud. Natuke vara on hinnanguid anda.»

Statistika järgi oli mullu märkimisväärne arv lapsi ka varjupaikades, kuid Andra Reinomägi kinnitusel on varjupaik lastele ajutine peatuspaik ja arvatavasti polnud aasta lõpuks lihtsalt veel otsustatud, kas lapsed saavad pöörduda tagasi bioloogilisse perre või leiab kohalik omavalitsus neile sobiva asendushooldusvormi.

Statistikaameti andmed vanemliku hoolitsuseta ja abivajavate laste kohta põhinevad kohalike omavalitsuste kogutud ja sotsiaalministeeriumile edastatud infol.

Vanemliku hoolitsuseta lapse puhul on tegemist lapsega, kes on orb, kelle vanemad on teadmata kadunud, vanema või vanemate teovõime on piiratud, vanem viibib kinnipidamisasutuses või vanematelt on vanemaõigused ära võetud. Samuti on vanemliku hoolitsuseta laps, kes on perest eraldatud, ilma et vanematelt oleks vanemaõigused ära võetud. Abivajava lapse puhul on sotsiaal- või lastekaitsetöötaja asunud lapsega seotud juhtumit lahendama last perest eraldamata.

Aasta jooksul vanemliku hoolituseta jäänud või sotsiaal- või lastekaitsetöötaja abi vajanud lapsed

Aasta	2006	2007	2008	2009
Abi vajanud lapsed kokku	1680	1529	1732	2185
Ajutisse varjupaika, asenduskodusse, peresse või tagasi koju paigutatud	654	543	585	664
Tagasi bioloogilisse perekonda paigutatud	72	91	75	53

Allikas: Statistikaamet