/nginx/o/2013/12/18/2701264t1h90ec.jpg)
Aasta 2014 algab maailmas lootusrikkalt. Keskpangad jätkavad majanduste stimuleerimist, Hiina majanduse väiksem nõudlus alandab toorainehindu ning ekspordib deflatsiooni arenenud maadesse. See lõdvendab veelgi rahapoliitikat läänes ning toetab varade hindu, mis omakorda on soodne tarbimisnõudluse taastumisele. Madala inflatsiooni ning intressi keskkond loob soodsa pinnase kasvuks ka Eestile, kirjutas oma kommentaaris SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Globaalses pildis kogub tööstustootmine vaikselt jõudu. Pea kogu maailmas elavnesid tehased eelmise aasta lõpus ning kasvatasid toodangut kiireimas tempos viimase kolme aasta jooksul, toites seega lootusi, et globaalne majanduskasv sel aastal kiireneb. Detsembrikuised ostujuhtide indeksid näitasid nii Euroopas kui ka USAs paranemist. Ettevõtete ootused lähitulevikuks olid optimistlikud. Positiivsed uudised tulevad ka Eurotsooni murelaste kohta, optimismi näitab ka valitsuste võlakirjade intresside langus Hispaanias ja Itaalias.
Kui Eurotsooni tööstustel jätkuvalt paremini läheb, loob see võimalused ka Eesti majanduskasvu taastumiseks. Eesti tööstustele algab aasta paraku ekspordipiirangutega Venemaa suunal piima- ja kalatööstustele ning Veterinaarameti täiendavate investeeringunõuetega sellega seoses. Piimatööstuste hinnangul on võimalik tootmine ümber suunata muudele turgudele, mistõttu märgatavat tagasilööki ekspordile seetõttu ei peaks tulema.
Lisaks välisnõudluse nõrkusele pani Eestis 2013. aastale oma pitseri elektri hinna tõus, mis majanduskasvu pidurdas. 2014. aastal on olud vastupidised. Administratiivselt plaanitakse astuda elektri hinnas mõned sammud tagasi, pärast seda kui eelmisel aastal sai korraga liiga palju edasi hüpatud, vähendades taastuvenergia tasu alates jaanuarist ning võrguteenuste tasu alates aprillist.
Lisaks sellele on kiratsevast majandusest tüdinenud ilmselt ka ilmataat, kes on appi tõtanud sel talvel eriti maheda ilmaga. Seega on tarbijatele kingitud suisa topeltboonus – esiteks kulub kütteks vähem energiat ning teiseks on sellega seoses ka energia hind odavam. Lisaks energiahindadele tähendab soe talv muuhulgas madalaid hindu ka talispordikaupadele ning soodsaid (ilmastiku)olusid ehitussektorile.
Et elektriarved on sel talvel olnud tavapärasest väiksemad, siis on olnud võimalik see raha muude ostude peale kulutada ning jaekaubandusel hoogu sees hoida. 2013. aasta novembrikuus oli jaekaubandusel ikka veel endine hoog sees, suurenedes aastaga 7%, mis ilmselt jätkub detsembriski. Hoog võib 2014. aastal veidi raugeda, kuid jaekaubandus jääb siiski endiselt üheks kasvuveduriks. Eriti kui tööstustel tõepoolest veidi paremini minema hakkab ja nad palku tõsta suudavad. Ühe tarbimist toetava tegurina suurenes aasta algusest ka alampalk 355 eurole, mis teeb aastaseks tõusuks 11%.
Ka muude hinnatõusude osas on 2014. aasta vahelduseks rahulikum aasta. Maksutõuse eriti planeeritud ei ole, peale tavapäraste tubaka- ja alkoholiaktsiiside tõusude. Samas on planeeritud mitmete sotsiaal- ja riigisektori palgakulude kasvu, mis tarbimist toetavad, kuid võivad ka veidi inflatsiooni suurendada.