/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2011/10/20/800696t1h7fe8.jpg)
Mulluse täpseima Postimehes ilmuva majandusprognoosi tegi Postimees, kes edestas teist kohta jaganud LHV Panka ja konjunktuuriinstituuti. Mis Postimehele edu tõi, kirjutab Postimehe majandusajakirjanik Tõnis Oja.
Majandusprognoosi võitja kommentaar: kollektiivne aju ja kõhutunne tagasid edu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja finantskriiside ajal kipuvad kriitikatule alla sattuma ka analüütikud, kellele heidetakse ette, et nad pole kriisi ette näinud. Muidugi on olemas ka erandeid, nagu näiteks New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini, kelle kohta naljahambad ütlevad, et ta on seitsmest viimasest kriisist ennustanud üheksat. Suurem osa analüütikuid kipuvad olema siiski tegelikkusest optimistlikumad ja kriisi ajal pessimistlikumad.
Postimehe traditsioonilises suures majandusprognoosis osutus eelmise aasta parimaks ennustajaks Postimees ise, kes nn ametlike analüüsimajade sekka ei kuulu, ja seda juba teist korda viimase kolme aasta jooksul.
Ilmselt on Postimehe suhteliselt täpsete ennustuste põhjuseks meetod, kuidas me seda teeme. Postimehe ennustatud numbrid pandi kokku nelja (2014. aasta prognoos kolme) inimese keskmisena, mis tähendab, et ennustatud numbrid selguvad erinevalt mõtlevate inimeste prognooside tulemusena. Ma küll ei julge oma kolleegide eest vastutada, aga usun, et erinevalt teistest prognoosijatest toetusime meie vähem Excelile ja mudelitele ning suurem osakaal oli kõhutundel.
Teaduslikult väljatöötatud majandusmudelid on küll väga head, aga nad kipuvad töötama vaid stabiilsetel aegadel, kui majanduses toimuvad trendid on selged. Keerulisematel aegadel, mil toimub trendimuutus, on Exceli tabelist vähem kasu.
Mullu panid Postimehe prognoosi kokku Aivar Reinap, Anvar Samost, Erik Roose ja Tõnis Oja, alanud aasta prognoosi Reinap, Oja ja Mart Luik.