Uued diiselrongid valmistasid sõitjatele pettumuse

Alates 1. jaanuarist teenindab kaugemaid rongiliine Elron. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Rikkis infosüsteem, ebamugavad istmed, kaardimakse puudumine, heitgaas salongis – just nii kirjeldasid inimesed oma esimesi sõidukogemusi Elroni uute diiselrongidega.

«Hommikune Tartu-Tallinna rong oli heitgaase täis, seega lühike sõit Tartust Jõgevale lõppes peavalu ja iiveldusega,» kirjutab Kermo.

«Pärast Jõgevat hakkas infosüsteem oma elu elama, teadustades lühikeste vahemaade tagant - järgmine peatus on Tamsalu, Tapa, Ülemiste....samas kihutas rong kusagil Rakke kandis,» kirjutas teine sõitja. Nii ilutses Tamsallu saabudes  ekraanil «Tapa» ning sealt väljudes «Järgmine peatus Ülemiste», mis vallandas kenakese segaduse  nende seas, kes pidid Tapal maha minema.

Rongijuht aga midagi selgituseks mikrofoni ei öelnud, kuigi pidanuks ka ise kuulma ja nägema oma monitorilt, mida arvuti rahvale teadustab. Kui alguses oli vagunis päris hea kliima, siis pärast Tamsalut  hakkas järjest külmemaks minema. «Hooti peksis sisse ka jubeda lõhnaga heitgaasi,» kurdab kirjutaja.

Ka Narva-Tallinna liinil sõitnud Kai kurtis, et tablool ei olnud peatuste nimesid, vaid terve reisi vältel seisis seal Tallinn. Rongijuht teatas ise peatuste nimesid, millest osad jäid mainimata ja enamikku nimetas alles siis, kui rong juba peaaegu seisis. «Seega läks inimestel peatustes, kus sai väljuda vaid C vaguni kaudu, väga kiireks,» tõdes ta.

Pauli hinnangul pole uute rongide istmed mugavamad kui vanades rongides. «Seljatoed võiksid olla alla lastavad ja jalaruumi võiks rohkem olla,» arvas ta. Paul lisas, et rongis võiks olla istumismugavus vähemalt sama suur kui bussis, aga kahjuks ei ole.

Täna hommikul Tartus Tallinna sõitnud reisija sõnul oli rongis väga külm sõita. «Klienditeenindaja oli suhteliselt aeglane, piletitemüügiga jäi jänni,» kirjutas ta. Ka on rongis tema sõnul suhteliselt kitsas, vastasistujaga tuleb istuda jalad koos.  «Jalg üle põlve on suhteliselt raske istuda,» nurises ta.

Teise kirjutaja sõnul jäi ta esimese sõiduga rahule rahule. «Piletiost internetist õnnestus, istekoht I klassis oli seega garanteeritud (ja minu meelest ei olnud istmed ebamugavad), sõit oli kiire (2h), sujuv ja vaikne, teenindaja oli väga tore ja sõbralik, Tallinna jõudes sai kohe teise rongi peale ümber istuda. Kokkuvõttes oli ajavõit vähemalt 30 minutit võrreldes bussireisiga,» kirjutas ta. Samas tunnistab lugeja, et ümberringi oli nurinat kuulda, sest kõigil reisijatel nii hästi ei läinud. Näiteks polnud piisavalt istekohti, kaardiga ei saanud maksta ja WiFi oli ka ülekoormatud.

Tallinnast Tartusse sõitnud Atsi sõnul valitses 1. jaanuaril Balti jaamas segadus. «Kassast vastati inimestele, et pilet ostke rongist. Tartu rong väljus seitsmendalt perroonilt elektrirongide vahelt ja inimesed olid segaduses. Aegviidu elektrirong väljus hoopis Riisipere rongi tagant ja see oli veel suurem segadus, polnudki enne kahte rongi ühel teel näinud. Pealegi oli tablool kirjas vaid Riisipere, kuna need ei võimalda mitut väljumist näidata. Keegi kusagilt valjuhääldist ka infot ei jaganud,» kirjeldas ta olukorda.  

Rong oli tema hinnangul puhas, ilus ja äge. «Istmed olid küll esmapilgul jube kõvad, kuid ka pika istumise tagajärjel ei hakanud mul ebamugav. Mõtlesin sellel istmeteemal kohe pikemalt, et ilmselt on nii vinge tootjafirma taga siiski ka pikk arendustöö, et istumine oleks mugav, aga mitte liiga pehme,» arutles ta.

Sõiduajal selgus, et inimesed ei tea, et peab vajutama väljumiseks nuppu. «Alguses võiks kasvõi teenindaja seda meelde tuletada piletit müües, sest pensionäridel oli ikka raske,» soovitas ta. Sama lugu on ka lühikeste perroonidega, sest keegi ei ütle, et väljuda saab vaid ühest uksest. «Kuigi see on iga ukse kohal skeemil kirjas, peaks siiski peatuse teavitusele järgnema, et väljuda saab ainult C-uksest! Meie vagunis jäigi üks papi väljumata. Õnneks on nüüd SOS-nupp, mida ta ka vajutas ja rongijuht jättis rongi uuesti seisma ja palus teise vagunisse minna,» kirjutas Ats.

Sõidugraafik on tema hinnangul koostatud varuga, sest rong jõudis igasse jaama üks või kaks minutit varem ja seisis siis niisama. «Kui igast jaamast minut maha võtta, läheb sõit palju kiiremini,» oli ta veendunud. Atsi hinnangul on kõik need probleemid  sissetöötamise küsimus. «Mulle uued rongid meeldivad!» kinnitas ta.