Vaata: millised muutused kaasnesid alampalga suurenemisega
2. jaanuar 2014, 17:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 1. jaanuarist 2014 on alampalk senise 320 euro asemel 355 eurot kuus ning miinimumtunnitasu 2,13 eurot. Sellega seoses on muutunud nii vanemahüvitise määr kui kuriteoga tekitatud kahju suuruse hindamise kriteeriumid.
Juhul, kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal, makstakse vanemahüvitist hüvitise määras, mis on 2014. aastal 320 eurot. Kui vanem töötas, kuid tema keskmine sissetulek jäi alla töötasu alammäära, makstakse vanemahüvitist töötasu alammäära suuruses. 2014. aastal on töötasu alammäär 355 eurot.
Lisaks vanemahüvitise määra tõusmisele, muutus ka hüvitise arvutamise süsteem. Eelmise aasta kevadel käis meediast läbi see, et kehtiv vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt tööl käivaid inimesi. Ka sotsiaalminister Taavi Rõivas tunnistas, et vanemahüvitise arvutamise süsteem tuleb ümber teha. Sellest aastast tagab uus valem selle, et töötasu saamine on alati tasuv ning hüvitise vähendamine on proportsionaalne.
Siseministeeriumi valitsusalas puudutab alampalga muutus seda, kui suureks loetakse kuriteoga tekitatud kahju suurust. Süütegude kvalifitseerimisel karistusseadustiku või muu seaduse paragrahvide järgi, milles on koosseisulise tunnusena ette nähtud kahju tekitamine, hinnatakse varalist kahju kas oluliseks või suureks. Oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt ning suur on kahju, mis ületab määra sajakordselt. Seega on käesolevast aastast oluline kahju 3550 eurot ja suur kahju 35 500 eurot.