Amet ei tunnistanud põdura vanaproua digiallkirja

ID-kaardi lugeja. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Meri Heinsalu aitas digiallkirjastada oma 79-aastase ämma avaldust, millega soovis tema pensioni hooldekodu arvele kanda. Sotsiaalkindlustusamet aga digiallkirja esialgu ei aktsepteerinud ja soovitas haigel vanaproual ise kohale sõita.

Heinsalul tekkis küsimus, kas meie riigis siis kehtib digiallkiri või mitte. «79-aastase ämma tervis halvenes järsult, paigutasime ta hooldekodusse ning nüüd oleks vaja kanda tema pension hooldekodu arvele (niikuinii katab see ainult poole maksumusest),» rääkis ta.

Heinsalu valis sotsiaalkindlustusameti kodulehelt blanketi «Pensioni väljamakseviisi muutmine» ja aitas vanaproual avaldust täita ja digiallkirjastada. Teisipäeval said nad aga sotsiaalkindlustusametilt vastuse, et digiallkiri ei sobi.

«Haige ja nõrk vanainimene tuleks kohale sõidutada, et paberile allkiri anda. Põhjuseks siis, et muidu võib teda enda huvides ära kasutada. Milles seisneb ärakasutamine, kui tema pension laekub asutusele, kus ta elab ja teenust saab? Samas saab digiallkirjaga kanda näiteks vanemahüvitise kelle iganes arvele, digiallkirjastada saab ka muid sotsiaalkindlustusameti kodulehel olevaid blankette, riigiportaalist saab vaadata inimese isikuandmeid, digiallkiri kõlbab valimiseks,» tõi Heinsalu näiteid.

«Kui digiallkiri on ametlikult isiku tuvastamiseks mõeldud, siis miks mitte kõigil juhtudel? Ja miks riputada kodulehele blankett, mida tegelikult elektrooniliselt edastada ei saa?» tekkisid Heinsalul küsimused.

Aktsepteeriti erandkorras

Postimehe päringu peale helistas ametnik täna, 2. jaanuari hommikul Heinsalule ning teatas, et nad siiski aktsepteerivad erandkorras digiallkirjastatud avaldust.

Sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja Eve Liblik selgitas, et täna kehtivas riikliku pensionikindlustuse seaduses on selge nõue, et juhul kui pensionär soovib oma pensioni kanda teise isiku, nii füüsilise kui juriidilise isiku arvele, siis tuleb esitada kas sotsiaalkindlustusametis vormistatud kirjalik avaldus või notariaalselt tõestatud avaldus.

Samasugune regulatsioon kehtib ka teiste hüvitiste, sealhulgas peretoetuse puhul. «Eeldatavalt on seadusandja eesmärgiks olnud nimetatud regulatsioonide kehtestamise kaudu hoida ära võimalikke kuritarvitusi,» ütles Liblik.

«Antud juhul soovis pensionär oma pensioni kanda hooldekodu arvele, mistõttu ilmselgelt puudub kuritarvituse oht. Võtsime isikuga ühendust ja leppisime kokku, et antud juhul aktsepteerib sotsiaalkindlustusamet digiallkirjastatud avaldust notariaalset kinnitust nõudmata,» möönis Liblik.

Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts leidis, et inimest võib see tõepoolest ärritada, kui kõik võimalused on justkui olemas, aga ikkagi ei saa toiminguid tehtud, ja kõhkles, et võib-olla peaksid nad tõepoolest pöörduma seaduseandja poole, et antud punkt üle vaadata.

Tontsi sõnul ei meenu talle varasemast sarnaseid juhtumeid, kuid ta kinnitas, et kõik väiksemad ja suuremad küsimused on alati lahenduse saanud.

Heinsalu arvates vajaks seadust muutmist, sest see, et ühel juhul saab digiallkirjastada ja teise juhul mitte, tekitab vaid segadust. «Ei tohiks nii olla, et ühel riiklikul toimingul see sobib ja teisel mitte,» sõnas ta. «Kas digiallkiri siis kehtib või mitte? See peaks olema laiemalt määratletud. Mina sain küll praegu lahenduse, kuid see on ikkagi imelik.»