Eesti Panga tänavune eelarve kahaneb nelja protsendi võrra

Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eesti Panga 2014. aasta eelarve maht on 19,4 miljonit eurot, mis on 4,1 protsenti väiksem kui mullu.

Keskpanga eelarve kahaneb 2013. aastaga võrreldes 2,5 protsenti, kui jätta kõrvale sularahakulud, mis on aastati väga erinevad.

«Keskpanga eelarve peegeldab Eesti Panga juhatuse nägemust tõhusast organisatsioonist. Tugiteenuste arvelt vähendasime töökohtade arvu ning leidsime säästuvõimalusi taristu- ja muude teenuste kuludes. Kuressaare kompleksi müük aitas samuti piirata kulusid. Põhiliseks kasvukohaks on personalikulud, et püsida tööjõuturul konkurentsis,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Hanssoni sõnul on juhatuse strateegiline vaade hästi nähtav, kui võrrelda kulusid pikema perioodi vältel.

«Eesti Panga eelarve on viimase kahe aasta peale kokku kasvanud veidi alla 1 protsendi, kuid sama ajaga peaks Eesti nominaalne majanduskasv ulatuma üle 12 protsendi. Eelkõige oleme piiranud tugiteenuste kulusid. Samuti hindame pidevalt töökohtade vajalikkust, sest pikas plaanis jätkavad kasvu palga- ja IT-kulud,» lisas Hansson.

Eesti Panga eesmärk on pakkuda ühiskonnale keskpanga osutatavaid teenuseid võimalikult kvaliteetselt ja tõhusalt. Muu hulgas peab keskpank tähtsaks, et kulutuste tase suhtena sisemajanduse koguprodukti (SKP) jääks tasemele, mis on võrreldav varasemate aastatega. Seega keskpanga teenuste suhteline kulu Eesti ühiskonnale ei tohiks tõusta. Kuna sularahakulud on aastati väga erinevad, on need võrdlusest välja jäetud. Kui keskpanga 2013. aasta eelarve maht oli 0,095 protsenti SKPst, siis majandusprognoosile tuginedes on 2014. aasta eelarve puhul sama näitaja vaid 0,087 protsenti SKPst.

Võrreldes möödunud aastaga on töökohtade arv vähenenud 3 võrra. Töökohtade arvu vähendasid ümberkorraldused keskpanga töös, aga ka suuremate kommertspankade otsus loobuda keskpanga pakutud jaemaksesüsteemist, mis suletakse selle aasta jaanuari lõpus.

Keskpanga töötajate palgad tõusevad keskmiselt viis protsenti. Kuna töötajate arv on vähenenud, siis kasvavad personalikulud võrreldes mullusega kokku 2,7 protsenti 8,9 miljoni euroni. Palgatõusu tulemusel jääb Eesti Panga palgatase töökohtade lõikes ligikaudu võrreldavaks Tallinna finantssektoriga, millega keskpank tööturul peamiselt konkureerib. Palgatõus ei puuduta juhatuse palkasid, mille on määranud keskpanga nõukogu.

Kulutused koolitustele, töölähetustele ja bürookuludele vähenevad kokku 8 protsenti 1 miljoni euroni.

Euroopa ühtse pangandusjärelvalve loomise tõttu kasvab keskpanga lähetuste arv tänavu 20 võrra 550 lähetuseni. Lähetuste kogukulu siiski langeb, sest keskmise lähetuse kulu on planeeritult ligi 10 protsendi võrra madalam kui eelmise aasta eelarves. Hanssoni sõnul toob ühtne pangandusjärelevalve keskpangale tööd juurde ning tulevikus võib selles töölõigus lisanduda töökohti.

Erinevate teenustega seotud kulud vähenevad 7 protsenti 7,2 miljoni euroni, sellest märgatava osa moodustab sularahakulude langus.

Kulud keskpanga taristule kahanevad tänavu 11 protsenti ja ulatuvad ligi miljoni euroni. Oma osa kulude vähendamises andis sügisel müüdud Kuressaare kompleks, mille tõttu langesid käitlus- ja amortisatsioonikulud.

Investeeringud põhivarasse vähenevad 2014. aastal 5 protsenti 1,3 miljoni euroni. Keskpanga suurimad investeeringud sel aastal on Sakala 4/6 hoone remondi lõpetamine, serverarvutite ost ning majandusprognoosi ja andmeanalüüsi tarkvara soetamine. Samuti uuendab keskpank tänavu rahatöötlemisseadmete tarkvara.

Eesti Panga prognoosi kohaselt on keskpanga selle aasta tulude maht 31,6 miljonit eurot. Valdava osa Eesti Panga tuludest moodustavad euroala ühtse rahapoliitikaga seotud tulud. Lisaks plaanib Eesti Pank tulu välisreservide haldusest ja muudest tegevustuludest. Keskpanga oodatav kasum käesoleval aastal on 10 miljonit eurot.