/nginx/o/2011/09/12/746050t1h327a.jpg)
Eurotsooni taastumine kriisist näib ka edaspidi kulgevat aeglases tempos – tekitades riske nõrgemates liikmesriikides ning pärssides maailmamajanduse habrast kasvu.
Euroala taastumine on murettekitavalt nõrk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähemalt mingil määral euroala majandus alanud aastal kasvab, üritab Wall Street Journal leida midagi positiivset. Samas võib madal ehk ca 1-protsendine eeldatav kasvutempo kujuneda lõksuks – see ei ole piisav, et vähendada massilist töötust, mis paneb proovile põduramate liikmesriikide sotsiaalse ja poliitilise sidususe.
Ebamugavust tekitab ka jonnakalt madal inflatsioon (1 protsenti või alla selle), surudes nõrgemaid liikmeid deflatsiooni piirimaile ning raskendades viimaste võimalusi vähendada võlakoormat.
«Taastumine meil on, selles võib kindel olla,» ütles Barclaysi peaanalüütik Julian Callow. «Aga ülesanne on seda toita, sest ta pole piisavalt tugev, et oluliselt mõjutada töötust, mis on disinflatsiooni esmane allikas.»
Plaanitust madalama inflatsiooni ja pangalaenude langusega saaks rinda pista üksnes Euroopa Keskpank (EKP).
Analüütikud kahtlevad aga, kas EKP söandab eksperimenteerida selliste ebaortodokssete meetmetega nagu raha juurdetrükkimine või negatiivsed intressimäärad – mis võivad vihastada välja euroala suurima liikme Saksamaa. Sakslastele on keskpankade aktivism üldiselt vastukarva ning nende üsna elujõulisel majandusel ei ole seda tarvis.