Varjatud hinnatõus tähendab seda, et järgmise aasta alguses, kui euro kasutusele võetakse, kaupade ja teenuste hindu ei tõsteta – seda tehakse juba varem.
«Kui neil (ettevõtjatel – toim) on selline hinnatõus plaanis, siis ma soovitan seda mitte teha,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Konkurent ei lase hindu tõsta
Instituut korraldab hinnavaatlusi igal kuul ja viimasel ajal ei ole Josingu sõnul hinnatõuse märgata. «Hindade tõstmisel peab siiski mingi kaalukam põhjendus olema,» nentis Josing ja lisas, et viimastel kuudel on tõusnud piimatoodete hinnad, kuid selle taga on üleilmne nõudluse suurenemine ja müügivõimaluste paranemine. «Iga tootja peab klientidega arvestama ja praegu nad mängivad piiri peal,» nentis Josing.
Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul ei tõsta kaubamaja eurole üleminekul hindu. «Kavatseme liituda ausa hinnastamise kokkuleppega, mida kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel praegu koostatakse. Seega pole meil plaanis tõsta hindu enne üleminekut eurole,» lisas ta.
Ka Selveri ja Maxima kaubandusketid kinnitavad, et eurole üleminek hinnatõusu kaasa ei too. Küsimusele, kas siis on oodata nn varjatud hinnatõusu, vastas Maxima maine- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe, et kasutatav valuuta ei ole kindlasti hinnatõusu mootor.
«Tarbija jälgib juba praegu väiksemaid hinnaerinevusi kaupluste vahel ja siirdub sinna, kus on soodsam,» ütles Lehtmäe, lisades, et loodetavasti jätkavad tarbijad hinnavaatlusi ka majanduskasvu kiirenedes. «Siis ei saaks hinnad niimoodi kerkida nagu mõned aastad tagasi.»
Seadus nõuab, et poodides ja teenindusasutustes näidataks hindu kroonides ja eurodes juba pool aastat enne euro kasutuselevõttu ehk alates 1. juulist.
Pareli sõnul on kaubamaja hindade kahes vääringus näitamiseks valmis. «Oleme valmis juba ammu ning paljusid hindu oleme näidanud kahes vääringus viis-kuus aastat,» ütles ta.
Selveri kauplustes leiab samuti juba praegu hinnasiltidelt lisaks kroonihinnale ka eurovääringu. «Läksime sellele süsteemile üle 2004. aastal, kui tulid esimesed signaalid, et kunagi minnakse eurole üle,» rääkis A-Selver ASi direktor Andres Heinver.