Kuigi kaupmehed ning baari- ja restoranipidajad kinnitavad käsi südamel, et euro tulekuga hinnad ei tõuse, tasub hindade tõuse ja langusi jälgiva Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul siiski varjatud hinnatõusul silma peal hoida.
Varjatud hinnatõus tähendab seda, et järgmise aasta alguses, kui euro kasutusele võetakse, kaupade ja teenuste hindu ei tõsteta – seda tehakse juba varem.
«Kui neil (ettevõtjatel – toim) on selline hinnatõus plaanis, siis ma soovitan seda mitte teha,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Konkurent ei lase hindu tõsta
Instituut korraldab hinnavaatlusi igal kuul ja viimasel ajal ei ole Josingu sõnul hinnatõuse märgata. «Hindade tõstmisel peab siiski mingi kaalukam põhjendus olema,» nentis Josing ja lisas, et viimastel kuudel on tõusnud piimatoodete hinnad, kuid selle taga on üleilmne nõudluse suurenemine ja müügivõimaluste paranemine. «Iga tootja peab klientidega arvestama ja praegu nad mängivad piiri peal,» nentis Josing.
Tallinna Kaubamaja müügi- ja turundusdirektori Enn Pareli sõnul ei tõsta kaubamaja eurole üleminekul hindu. «Kavatseme liituda ausa hinnastamise kokkuleppega, mida kaubandus-tööstuskoja eestvedamisel praegu koostatakse. Seega pole meil plaanis tõsta hindu enne üleminekut eurole,» lisas ta.
Ka Selveri ja Maxima kaubandusketid kinnitavad, et eurole üleminek hinnatõusu kaasa ei too. Küsimusele, kas siis on oodata nn varjatud hinnatõusu, vastas Maxima maine- ja kommunikatsiooniosakonna direktor Ty Lehtmäe, et kasutatav valuuta ei ole kindlasti hinnatõusu mootor.
«Tarbija jälgib juba praegu väiksemaid hinnaerinevusi kaupluste vahel ja siirdub sinna, kus on soodsam,» ütles Lehtmäe, lisades, et loodetavasti jätkavad tarbijad hinnavaatlusi ka majanduskasvu kiirenedes. «Siis ei saaks hinnad niimoodi kerkida nagu mõned aastad tagasi.»
Seadus nõuab, et poodides ja teenindusasutustes näidataks hindu kroonides ja eurodes juba pool aastat enne euro kasutuselevõttu ehk alates 1. juulist.
Pareli sõnul on kaubamaja hindade kahes vääringus näitamiseks valmis. «Oleme valmis juba ammu ning paljusid hindu oleme näidanud kahes vääringus viis-kuus aastat,» ütles ta.
Selveri kauplustes leiab samuti juba praegu hinnasiltidelt lisaks kroonihinnale ka eurovääringu. «Läksime sellele süsteemile üle 2004. aastal, kui tulid esimesed signaalid, et kunagi minnakse eurole üle,» rääkis A-Selver ASi direktor Andres Heinver.
Hindu arvutab eurodesse ümber programm, mis jätab eurohinnale neli komakohta. Heinveri sõnul ümardamisi küll esineb, kuid mitte märkimisväärselt suuri. Tõsisem praktiline mure aga on see, et suures Selveri poes tuleb keskmiselt ära vahetada 50 000 hinnasilti, sest tulevikus peab eurohind olema suuremas kirjas.
«Võib ainult ette kujutada, mida see endast kujutab. Seda on ka vaja täpselt teha, et vigu ei tuleks,» rääkis Heinver. Selver on juba mõelnud ka sellele, et kassaaparaatide mündisahtlid tuleb välja vahetada.
Praegustes konkurentsitingimustes aga pole hindade tõstmine Heinveri sõnul üldse arutlusel. «Kui praegu paneb inimene sendid lihtsalt taskupõhja või kogub purki, siis euro tulekul saavad need hoopis teise väärtuse,» ütles Heinver.
Toidupoodides ei tasu ka konjunktuuriinstituudi direktori Josingu sõnul sentidega arveldamist peljata, mõni toode võibki maksta 2,47 eurot. Toitlustuskohtades on hinnakujunduspoliitika aga teistsugune.
Erinevad põhimõtted
Pärnu Steffani pitsarestorani juhataja Ave Kallaste sõnul ümmardavad nemad ilmselt hindu nii, et restoranis jäävad kõige väiksema rahaühikuna käibele 50-sendised. «Praegu me sentides ei arvelda,» lisas Kallaste.
Euro tulekut Kallaste ei pelga, sest restorani omanik on eurole ülemineku Soomes juba läbi teinud. «Aga ega keegi midagi odavamaks hinda,» ütles Kallaste ja lisas, et kuna juhist, kuidas hindu määrata, ei ole, tuleb lähtuda klientide hinnatundlikkusest. «Eks piilutakse ka, mida konkurent teeb,» märkis ta.
Tallinnas asuv Hella Hundi pubi aga sentidega arveldamist ei karda ja nii hakkaks pubi tegevjuhi Andres-Andi Sarve sõnul 45-kroonine õlu maksma 2.90. «Kuna suve tulles pubi menüü uueneb, lisame sinna ka hinnad eurodes,» ütles Sarv.
Trahvid ümardatakse kõrgemaks
Eurole üleminekul arvestab riik 300 miljoni kroonise kaotusega, kuna avalik-õiguslikud tasud, näiteks riigilõivud, ümardatakse väiksemaks. Trahvid seevastu ümardatakse suuremaks.
Trahvimäärasid ümardatakse vastavalt suurusjärgule: kuni 1000-eurosed trahvid ümardatakse kümne euro täpsusega; kuni 10 000-eurosed trahvid saja euro täpsusega ning enam kui 10 000 euro suurused trahvid tuhande euro täpsusega.
Näiteks 500-kroonine trahv eurodes oleks vahetuskursi 15,646 järgi jagatult 31,96 eurot, kuid tegelikult hakkab kehtima 32-eurone trahv. 30 000 krooni suurune trahv oleks ümberarvestatuna 1917,35 eurot, kuid tegelikult hakkab olema 2000 eurot.
Ülespoole ümardamist peab riik vajalikuks seetõttu, et seadus, mis kergendab karistust, on tagasiulatuva jõuga ning trahvide ümardamine allapoole võib kohtutesse tuua karistuste ümbervaatamistaotluste laine. (PM)