/nginx/o/2013/12/30/2722384t1h6449.jpg)
2014. aasta algusest hakkab Euroopa Liidus kehtima kommertspankadele uus ühtne kapitali adekvaatsuse miinimumnõue tasemel kaheksa protsenti. Seetõttu kaotab kehtivuse Eesti Panga presidendi määrus, mille alusel on Eestis tegutsevad pangad pidanud hoidma kapitalitaset üle 15 aasta vähemalt kümnel protsendil, teatab Eesti Pank.
Euroopa Liidu riigid võivad finantsstabiilsust ohustavate riskide maandamiseks kehtestada pankadele täiendavaid kapitalinõudeid. Selle võimaldamiseks arutab riigikogu krediidiasutuste seaduse muudatust, mille eelnõu järgi antakse täiendavate kapitalinõuete kehtestamise õigus Eesti Pangale.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on see muudatus esialgu tehnilist laadi. «Eesti kommertspankade kapitalitase on praegu märgatavalt kõrgem kui kümme protsenti. Eesti pangandussektori vastupanuvõime hoidmiseks tuleb lisaks kaheksaprotsendisele miinimumile kehtestada Eestis täiendava kahe protsendi süsteemse riski puhvri nõue,» ütles Hansson.
Eestis on 1997. aastast pankadele kehtinud kümne protsendi kapitali adekvaatsuse nõue, sest kogemus on näidanud, et väikese avatud majanduse tõttu võib majanduslangus tuua kaasa laenumakseprobleeme erasektoris ja pankade finantsseis võib väga kiiresti halveneda. «Majanduse struktuurse eripära tõttu kiiresti tekkivad probleemid laenude teenindamisel on Eestis süsteemne risk. Pankadele on seetõttu täiendava kapitalinõude kehtestamine vajalik, et hoida kapitali miinimumnõuet kümne protsendi tasemel,» märkis Hansson.
Euroopa uus ühtne kapitalinõuete õigusraamistik võimaldab riikidel lisaks süsteemse riski puhvrile kehtestada kommertspankadele ka vastutsüklilise puhvri juhuks, kui on vaja maandada liiga kiirest laenukasvust tekkinud ohte. Vastutsüklilise puhvri kehtestamist ei pea Eesti Pank hetkel otstarbekaks.