Lugeja küsib: kollase tulega ristmiku ületamise eest 48 eurot trahvi liiga karm ei ole?

Foto: Stanislav Moshkov

«Ületasin autoga ristmiku kollase tulega. Politsei peatas ning peale alkokontrolli küsis liikluspolitseinik, kas eelnevaid rikkumisi on, vastasin, et ei ole (mis oli ka tõsi). Peale seda suundus politseinik minu juttu kontrollima ning saabudes tagasi tõdes fakti, et tõesti (juhtimisstaaž alates 1999 aastast) pole mul ühtegi rikkumist olnud, kuid suulise hoiatusega ma siiski ei pääse. Pakkus veel kahte varianti rikkumise vormistamiseks, kas kohapeal või siis politseijaoskonnas kohapeal kunagi hiljem, sõnastust tema poolt täpselt ei mäleta. Kuna mul oli kohutavalt kiire, siis olin nõus kohapealse otsusega,» kirjutab lugeja.

«Kirjutasin seletuse ja ka, et kahetsen tegu, mida ka tõesti tegin. Allkirjastasin kiirelt dokumendid ning lahkusin politsei loal. Hiljem uurima hakates tundub nagu kuidagi «karm» karistus esmase rikkumise eest (12 trahviühikut so. 48 eurot). Minu küsimus on järgmine, et kas on see veidi ebaõiglane summa esmase rikkumise eest ja kas mul on tagantjärele võimalus küsida seletust või vaidlustada (loomulikult kohtuväliselt) kiirmenetluse otsus või on see lõplik, kui olen oma allkirjadega selle kinnitanud?» küsib lugeja.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli advokaadibüroost Sirk ja Saareväli.

Kiirmenetluse otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest. Selleks tuleb esitada kaebus maakohtule. Muid võimalusi (sh kohtuväliseid) kiirmenetluse otsuse vaidlustamiseks kehtiv õigus ette ei näe.

Karistuse kohaldamise vajaduse otsuse ja karistuse raskuse valiku langetab kohtuvälise menetleja ametnik, kaaludes eeldatavasti rikkumise raskust, menetlusaluse isiku süü suurust ja vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Teid karistati eeldatavasti liiklusseaduse § 221 lõike 1 alusel, milline säte näeb foori keelava tulega ristmikule väljasõidu eest karistusena ette rahatrahvi suurusega kuni 200 eurot. 1/4 suurust rahatrahvi ei saa iseenesest pidada üleliia karmiks ja ebaproportsionaalseks karistuseks. Kohtupraktika on asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb karistuse lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmine määr ja sealt hakata kaaluma, kas on alust ja põhjust karistust kohaldada alla või üle sanktsiooni keskmise määra. Teie suhtes kohaldati karistust oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra, mistõttu võib määratud karistust esmakordse rikkumise puhul pidada mõistlikuks. Miks ametnikud ei pidanud võimalikuks piirduda hoiatusega, ma asjaoludest ettekujutust omamata kommenteerida ei saa.

 Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.