/nginx/o/2009/03/24/152763t1h1c4f.jpg)
Maksuameti andmetel on alates 2006. aastast 41 protsenti vanametalli ostu-müügiga tegelevatest ettevõtetest teinud tehinguid fiktiivseid arveid väljastatavate äriühingutega summas 917 miljonit krooni.
Ligi pool vanametallifirmadest on kokku puutnud fiktiivsete arvete kasutajatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanametalli soetatakse üldjuhul ilma kauba väärtusele käibemaksu lisamata ja seetõttu on valdkonna ettevõtetel huvi vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat, teatas amet. Sellisete tehingute puhul näidatakse vanametalli müüjana puhverfirmat, kuigi tegelikult pärineb metall füüsilistelt isikutelt või tuuakse muudest riikidest (nt Lätist või Leedust). Sageli näidatakse vanametalli liikumist läbi mitmete puhverfirmade eesmärgiga teha tehingute kontrollimine keerulisemaks ja tekitada näiliselt mulje, et reaalselt on tehingud toimunud dokumentides näidatud kujul.
Aasta esimeses kvartalis kontrollis maksu- ja tolliamet 54 fiktiivseid arveid kasutanud äriühingut ja määras täiendavalt makse summas 34,1 miljonit krooni. 2009. aastal kontrolliti kokku 189 sellist äriühingut ja määrati täiendavalt makse 265,1 miljonit krooni.