Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kes korvab kahju, kui teeaugust läbi sõites pritsin jalakäija täis?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Hoolimatud autojuhid pritsivad jalakäijaid.
Hoolimatud autojuhid pritsivad jalakäijaid. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

«Kuidas peab käituma ja kes korvab kahju, kui tänav on märg, sõidan autoga kogemata läbi augu ning pritsin jalakäijat? Autojuhina ma ennast süüdi ei tunne, sest ei sõitnud läbi augu teadlikult ja sügav auk oli ka minu jaoks ootamatu. Jalakäia riided aga võivad olla rikutud. Näen süüd pigem hooldamata teedel ja vastutust selle haldajal, maanteeamet/omavalitsus. Mis sellisel juhul peab tegema? Kas autojuht ja jalakäia teevad koos kahjunõude, kus jalakäia on kannataja ja autojuht pealtnägija/kannataja ning esitavad selle politseile või haldajale?» kirjutab lugeja.

Vastab vandeadvokaat Maano Saareväli advokaadibüroo Sirk ja Saareväli.

Sisuliselt on ka sellisel juhul tegemist liiklusõnnetusega liiklusseaduse § 2 punkti 32 tähenduses - sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ehk jalakäija riided said rikutud. Juhtide või juhi käitumise liiklusõnnetuse korral sätestab liiklusseaduse § 169. Kui kahju tekitaja ei ole teada või kahju saaja ja kahju põhjustaja ei ole vastutuse küsimuses ühel meelel, tuleb liiklusõnnetusest teavitada politseid ja tegutseda edasi politseilt saadud korralduste järgi. Üldjuhul tuleb politsei ja fikseerib liiklusõnnetuse asjaolud, sh konkreetse augu, selle sügavuse jms liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks olulised asjaolud.

Kui praegusel juhul ei ole neid toiminguid tehtud, siis on oht, et teeomanik võib tugineda asjaolude ebaselgusele ja keelduda kahju hüvitamisest, isegi juhul, kui teeomanikul võiks asjaolude selguse korral kahju hüvitamise kohustus tekkida.

Eelöeldu ei välista kahju saaja õigust püüda kahju tekkimist ja kahju tekkimise asjaolusid tõendada muude tõenditega, nagu näiteks tunnistaja ütlused, omatehtud fotod sündmuskohalt, mõõtmised jms. Vaidluse korral hindab siis kogutud tõendeid kohus.

Üldiselt vastutab tee omanik teeseaduse § 37 lg 6 kohaselt tee liiklusohtlikust seisundist tuleneva kahju eest. Kas tee oli liiklusohtlikus seisundis ja kas sõiduki juhil oli võimalik kahju tekitamist vältida või kahju suurust vähendada, selgitatakse välja tõendite abil ja kogutud tõendeid hinnates. Seetõttu saab lõpliku hinnangu selle kohta, milline isik konkreetse kahju eest vastutab, anda peale kõikide asjaolude ja tõendite hindamist.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles