Iirimaa asub tasandama tondilosse

Iirimaa on seadnud endale ülesandeks kiskuda maha umbkaudu 40 problemaatilist kinnisvaraarendust. Foto: Reuters / Scanpix

«Mõelda vaid, et alles hiljuti küsiti nende majade eest siin kõvasti üle poole miljoni euro,» ahhetab lammutajate meeskonna ülem John Burke, samal ajal kui buldooserid Athlone’is poolelijäänud elamukompleksi kallal jõudu katsuvad.   

«Nende majadega pole teha mitte kui midagi,» selgitab mees. «Lõpuni ehitada läheks liiga kalliks maksma. Ja sellist turgu siin ju pole. Tööd ei ole. Ja jätta nad siia lihtsalt omapead lagunema oleks ohtlik.»

Eelseisva aasta lõpuks on Iirimaa seadnud endale ülesandeks kiskuda maha umbkaudu 40 problemaatilist kinnisvaraarendust. Nagu vahendab New York Times, tuleb lammutustööd ametnike kinnitusel tulevikus ehk juurdegi.

Siiski nüsitakse Iirimaal sisuliselt jäämäe tippu: valitsuse andmetel on riigis siiani 1300 nn «tondiarendust», lisaks ilmselt sadu tuhandeid uusi kuid asustamata eluasemeid.

Kui buum oli täies hoos, lubati Iirimaal ehitada sisuliselt ausõna peale – järelevalvest rääkides. Tulemuseks oli see, et paljud inimesed maksid kõrget hinda majade eest, mis on tuleohtlikud või vajuvad üha sügavamale soisesse pinnasesse.

Ridamisi rajati ka vigaseid vundamente, vahel jäi üldse ehitamata selline asi nagu drenaaž.
Longfordis asub kurikuulus Gleann Riada arendus, mis on silmnähtavalt hallitanud isegi väljastpoolt. Nii mõneski rentslis vohab kõrge umbrohi.

Ühe elaniku sõnutsi oli reoveesüsteem niivõrd nigel, et majade alla kogunes metaani. Toimus ka kaks plahvatust. Elanikele anti korraldus aknaid mitte sulgeda – ka talvel mitte – ning hoiduda iga hinna eest tuld tegemast.

Ekspertide hinnangul lõpetavad ebakvaliteetsete kodude omanikud lõpuks laenumaksete maksmise, tekitades riigi põduratele pankadele täiendavat peavalu.

Eelmises kvartalis kasvas jätkuvalt kodulaenumaksetega jänni jäänud inimeste arv – kokku on neid Iiri keskpanga andmetel juba 99 189.