Notaritel on nüüd õigus tasule ka luhtunud tehingu korral

Notar Foto: Peeter Langovits

Tehingu osalistel või vahendajatel tuleb notariaalse tehingu planeerimisel arvestada notari õigusega projekti koostamise eest tasu nõuda, kuid notaril on õigus tasu nõuda üksnes juhul, kui on täidetud seadusest tulenevad tasu nõudmise eeldused ning tasu nõue ei ületa kehtestatud maksimumsummat, kirjutab vandeadvokaat Piret Blankin.

Riigikogu võttis oktoobris vastu notari tasu seaduse muudatuse, millega täiendati seni kehtinud notari tasu maksmise põhimõtteid olukorras, kus notar koostab tehingu projekti, kuid sellele tõestamist ei järgne.

Varem kehtinud seaduse kohaselt oli notari tasu tehingu projekti koostamise eest pool tehingu tõestamise tasust. Praktikas osutus vastav regulatsioon liiga üldsõnaliseks. Probleeme tekitas nii tehinguväärtuse määramine, kui pooled ei olnud tehingutingimustes veel kokku leppinud, aga ka asjaolu, et tasu võis kujuneda ebamõistlikult suureks võrreldes notari poolt projekti koostamisele kulunud tööajaga. Muuhulgas ei arvestanud regulatsioon piisaval määral seda, et tehingu tõestamisest tulenevat selgitamiskohustust ja vastutust notarile tehingu ärajäämisel ei teki.

Seaduse muutmise vajaduse tingis ka asjaolu, et notari õigust projekti koostamise tasule ja vastava sätte põhiseaduspärasust vaagis käesoleva aasta suvel Riigikohus (Riigikohtu üldkogu 18. juuni 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-12). Riigikohtu üldkogu hinnangul oli varasemalt kehtinud notari tasu seaduse § 30 põhiseadusega küll kooskõlas, kuid Riigikohus möönis, et teistsugustel asjaoludel võib säte osutuda põhiseadusega vastuolus olevaks, mistõttu soovitati sätet muuta.

28. oktoobrist 2013. a kehtiva notari tasu seaduse § 30 kohaselt tuleb tehingu planeerimisel tehinguprojekti koostamise tasu osas arvestada järgmist:

1. Tasu nõudmise eelduseks on notariaalakti projekt. Projekt on tõendiks, et notar on töö teinud. Riigikohus on leidnud, et projektina tuleb käsitleda seesugust dokumenti, mille notar on koostanud, arvestades tehingupoolte soove ja nende esitatud andmeid, ning teinud kättesaadavaks enne notari juurde tulekut. Seega, kui tehing jääb ära ning notar esitab tasu nõude, on kliendil õigus projektiga tutvuda ja nõuda endale sellest koopia väljastamist.

2. Tasu määramisel võetakse aluseks pool toimingu tegemise tasust. Sellega ei muutunud varasemalt kehtinud põhimõte ega lahendatud probleemi seoses tehinguväärtuse määramisega. Endiselt on vaieldav, kas tehinguväärtus on sobiv alus tõestamata tehingu eest tasu määramiseks. Näiteks on mõned Riigikohtu kohtunikud leidnud, et tehinguväärtus on selleks põhimõtteliselt sobimatu ning on seisukohal, et olukorras, kus pooled tehinguni ei jõua, saab tegelikku tehinguväärtust üksnes oletada. Kui pooled peavad alles läbirääkimisi kinnisasja müügihinna või kinnisasja koormava hüpoteegi summa üle, ei ole põhjust väita, et mingil läbirääkimisetapil esialgsena nimetatud summa ongi aluseks tehinguväärtusele ja seega notari tasule.

3. Tasu maksmise piirangud. Olulisim seadusemuudatus seisneb selles, et tehingu ettevalmistamise eest võetavale tasule seati ülempiir 1000 eurot. See tähendab, et ühelgi juhul (st sõltumata projekti koostamisele kulunud ajast või selle keerukusest) ei tohi projekti koostamise tasu ületada seaduses sätestatud tasu maksimumsummat. Lisaks kehtestati põhimõte, et notar ei tohi nõuda notariaalakti projekti koostamise eest suuremat tasu, kui isikul tuleks tasuda antud tehingu tõestamisel ehk juhul, kui tehing toimuks. Näiteks kinnisasja müügilepingu ettevalmistamisel, mille tehingu tõestamise tasu on 500 eurot, ei tohi lepinguprojekti koostamise tasu ületada 500 eurot. Ühtlasi sätestatakse seaduses, et kui notar on võtnud tasu notariaalakti projekti koostamise eest ja sellele järgneb toimingu tegemine sama notari poolt, tuleb tehingu tõestamisel notari tasust maha arvata juba kliendi poolt tasutud rahasumma.

4. Tasu on kohustatud maksma toimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle huvides notar on tegutsenud. Antud punkt täpsustab võrreldes varem kehtinuga notari õigusi, andes talle võimaluse nõuda tasu mitte üksnes tehingupoolelt, vaid näiteks ka maaklerilt. Seega juhul, kui maakler broneerib tehingu aja ja tellib lepingu projekti, kuid pooled tehingu tingimustes kokkuleppele ei jõua ning tehing jääb ära, saab notar tasu nõuda maaklerilt. Vastava regulatsiooni puhul on eelnõu koostajatel olnud eesmärk tagada, et tehingu vahendajad ei broneeriks notari aega liiga kergekäeliselt (st hetkel, mil puudub kindel veendumus tehingu poolte soovis tehingut sõlmida). Samas on notari tasu seaduse eelnõu seletuskirjas eraldi välja toodud, et kui tehingu tegemise aeg lükatakse mõnevõrra edasi seoses aegade mitte sobimisega kõigile osalistele ning tehingu tõestamine leiab aset uuel kokkulepitud ajal, siis notariaalakti projekti koostamise eest tasu nõudmine pole põhjendatud.

5. Eelnev teavitamine tasu maksmise kohustusest. Notari tasu võib nõuda üksnes juhul, kui notar on teavitanud enne projekti koostamist tasu maksmise kohustusest toimingu tegemist taotlenud isikut või isikut, kelle huvides notar tegutseb. Sellega tagatakse notari poole pöörduja teadlikkus toiminguga kaasnevast tasust ja välistatakse ootamatute tasunõuete esitamine. Kui notar ei ole projekti tasust eelnevalt teavitanud, ei ole kohustust seda ka tasuda.