Eesti on üks vähestest ELi riikidest, kus nõudlus uute eluruumide järele suureneb

Eestis on nõudlus uute elamispindade järele taas tõusuteel. Foto: SCANPIX

Eurostati andmetel on elamuehitusturg enamikus riikides endiselt languses. Euroopa Liidus tervikuna oli ehitusloa saanud eluruume 2012. aastal 12 protsendi võrra vähem kui aasta varem.

Nõudlus uute eluruumide järele suurenes vaid viies riigis – peale Eesti veel Lätis, Leedus, Belgias ja Saksamaal, vahendab statistikaameti kvartalikiri.

2013. aasta alguses andis langus veidi järele, ulatudes 8 protsendini võrreldes 2012. aasta esimese poolega: elamuehitus on hakanud kasvama kümnes liikmesriigis.

Üheks ehitusturu arengut iseloomustavaks näitajaks on väljastatud ehituslubade arv. Nii Eestis kui ka ELis tervikuna on järjest vähem ehituslubasid väljastatud – uutele eluruumidele alates 2007. ja mitteelamutele alates 2008. aastast.
2012. aastaks oli ehitamisele tulevate eluruumide arv vähenenud ELis tervikuna ligi kahe kolmandiku võrra võrreldes 2006. aastaga. Eestis oli kahanemine sel perioodil veelgi suurem (–74%) vaatamata sellele, et kolm viimast aastat oleme liikunud juba tõusutrendil. Kui Eestis on praegune uute eluruumide turg võrreldav 2002. aasta omaga, siis ELis tervikuna olemasolevatele andmetele (alates 1995. aastast) tuginedes nii kehvade tulemustega aastat pole varem olnudki.

Kuigi elamistingimused Balti riikides on aasta-aastalt paranenud, jääme ruutmeetrite arvu poolest elaniku kohta lähiriikidele alla. Eestis on elaniku kohta keskmiselt 31, Lätis ja Leedus vastavalt 27 ja 26 ruutmeetrit elamispinda. Soomlasel on seevastu kasutada keskmiselt 39, rootslasel 45 ja sakslasel 43 ruutmeetrit elamispinda.

Mitteelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv aastatel 2007–2012 nii palju ei vähenenud kui elamuehtuslubade oma. Uute mitteelamute ehitusmahud kahanesid neil aastail ELis ligi poole ja Eestis veidi enam kui veerandi võrra. Euroopa Liidus tervikuna oli ehitusloa saanud mitteelamute kasulik pind 2012. aastal 5 protsenti väiksem kui aasta varem. Kasulik pind suurenes vaid Eestis, Prantsusmaal, Ungaris ja Suurbritannias.

2013. aasta esimesel poolel mahajäämus ELis tervikuna taas suurenes: kasulik pind vähenes 12 protsenti eelmise aasta esimese poolaastaga võrreldes.