/nginx/o/2009/03/17/149812t1hb96b.jpg)
Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruanne digitaalse konkurentsivõime kohta näitab, et Euroopa digitaalmajandus on tugevnemas ning laienemas kõikidesse majandussektoritesse ja eluvaldkondadesse.
EK: investeeringud digitaalmajandusse on tuleviku Euroopa heaolu võti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on üks peamiseid Euroopa majanduskasvu mootoreid, vahendas komisjoni Eesti esinduse pressiesindaja.
Pool Euroopa Liidu tootlikkuse kasvust viimase 15 aasta jooksul tuleneb tehnoloogia arengust. Tänu investeeringutele IKT sektoris on tulud suurenenud ka muudes valdkondades. IKT-tööstusest tulenev lisandväärtus Euroopa majandusele on ligikaudu 600 miljardit eurot (4,8 protsenti SKPst) ning see moodustab 25 protsenti teadus- ja arendustegevusse tehtavate ettevõtlusinvesteeringute kogumahust Euroopa Liidus.
Digitaalmajanduse olulisust majanduskasvu ja jõukuse tagamisel toonitas ka Euroopa Liidu digitaalarengu volinik Neelie Kroes. «IKT ja kiire internetiühendus on meie elus tänapäeval sama olulised, kui oli elektri- ja transpordivõrkude rajamine rohkem kui sada aastat tagasi. Kuid me peame toetama internetiteenuste arendamist veelgi, et digitaalmajandus tooks kasu kõigile.»
Siiski jääb Euroopa Liidu IKT sektori tulu alla USA näitajatele. Kui Euroopa tahab digitaalmajandusest saadavat kasu täiel määral ära kasutada, tuleb kiirendada IKT valdkonna arengut ning pakkuda kiiremat lairibaühendust ja internetti. Samuti tuleb parandada inimeste arvutikasutamise oskusi ning toetada veelgi rohkem IKT-alaseid uuendusi. Euroopa Komisjon käivitab Euroopa 2020 strateegia raames peagi suurprojekti, mis pakub välja Euroopa digitaalarengu tegevuskava.
2009. aastal oli Euroopa Liidu lairibaturg taas maailma suurim, lairibapüsiühendus on peaaegu neljandikul (24,8 protsenti) eurooplastest. Kuid vaid 18 protsenti lairibapüsiühendustest on kiirus üle 10 Mbit/s, mis tähendab, et kiirused ei ole piisavad keerukamate veebirakenduste jaoks. Euroopa 2020 strateegia seab eesmärgiks vähemalt 30 Mbit/s kiirusega lairibaühenduse kättesaadavaks tegemise kõikidele eurooplastele.