Jõulueelne kaubandushullus sai hoo sisse juba detsembri esimestel nädalavahetustel, mil kaubanduskeskuste parklad puupüsti täis olid. Parklakoha leidmine on keeruline ka kesknädala õhtupoolikul Tallinnas Ülemiste keskuse ees. Vahetult pärast tööpäeva lõppu käib keskuses tihe sagimine, huvilisi jätkub igasse poodi.
Euronicsi tehnikapoes tekib kassade juurde saba, poest lahkutakse väiksemate ja suuremate kilekottidega. Üks naisterahvas ostab oma teismelisele tütrele juuksesirgendaja, teine pojale kooli jõulupaki tarvis kõrvaklapid. Vanem proua on tulnud poodi sülearvuti järele. Kassast kaugemal uudistab tehnikakaupu noorem mees.
«Tulin endale jõulukinki ostma,» muigab elektrivaldkonnas peaspetsialistina töötav Taavi Janno, kes on just ostnud kingid oma üheksa-aastasele pojale. «Nii nagu paljud teised, tahtis temagi endale iPadi. Seda ma ei ostnud. Vajadusel ostan, kuid hetkel ei ole tarvis seda lihtsalt eputamiseks muretseda,» räägib mees, kes soetas lapsele hoopis lahedaid arvutimänge, mis oli ka üks poja soovidest.
Endale otsib Janno Euronicsist midagi kasulikku, mis riiulisse tolmu koguma ei jääks. Kokku plaanib ta tänavu kulutada natuke rohkem kui mullu, umbes 200 eurot.
Ostukärud koorma all
Kaubalettide vahel uudistavatel noortel Kadri Jalastol ja Paul Ööbikul kingiideid veel napib. «Tahame, et kingitus ei oleks nipsasjake, mis seisma jääb, vaid millest on ka kasu. Ja alati ei peagi ju asju ostma, võib ka näiteks teatripileti kinkida,» arvavad nad.
Sandmani Grupi, millele kuuluvad Euronicsi kauplused, turundusjuhi Kaili Nikkineni sõnul on praegusteks jõuluhittideks väikesed köögimasinad, näiteks 37-eurone Severini klaasist kannuga blender, millele järgneb kohe ligi viis korda kallim Stollari blender.
Aastalõpu tõusvaks trendiks on multifunktsionaalne toiduvalmistaja, mis maksab üle saja euro. Nii nagu varasematel aastatel ostetakse tänavugi kingitusteks palju veekeetjaid ning hittideks on ka tahvelarvutid.
Klicki digikaupade kaupluse juhataja Lauri Põllula sõnul joostakse tormi sooduspakkumiste peale. Tänavune Klicki jõuluhitt on 327-eurone Canoni peegelkaamera, mille tavahind on 599 eurot. Põllula arvab, et inimesi köidab selle juures nii soodne hind kui ka ostuga kaasnev koolitus algajatele.
Populaarseteks kingivalikuteks on ka nutitelefonid ja tahvelarvutid. «Sageli soovitakse tahvelarvutit just pere väiksemale liikmele, sama lugu on telefonidega,» sõnab Põllula.
Muuhulgas ostetakse palju e-sigarette, akupankasid, kaugjuhitavaid helikoptereid, espressomasinaid ja telereid.
«Raskemad ajad on möödas, tundub, et kliendid on kindlamad ja julgemad raha kulutama. Juba praegu on meil detsembrikuu käive suurem kui ükskõik millisel teisel kuul,» lausub Põllula.
Vilgas elu käib jõulude kulla-karra keskel supermarketites. Järjekorrad on tavapärasemast pikemad, ostukärud täis kuhjatud. Maxima Eesti kommunikatsioonijuhi Erkki Erilaiu sõnul on tänavune palgatõus mõjutanud oluliselt kaupluste läbimüüke.
«On näha, et inimesed teevad jõuluoste mullusest julgemalt, ostukärud on koormatumad ja sealt leiab rohkem kallimaid kingitusi,» tõdeb ta.
Näiteks on Maximas kujunenud mullusest edukamaks mänguasjade müük. «Lisaks neile ostetakse mullusest enam kingituseks ka sobivaid kodumasinaid, nagu mikrolaineahje, röstreid ning veekeetjaid,» nendib Erilaid.
Maxima müüduimateks kaubaartikliteks on soojad toasussid, trenažöör, televiisor, lõhnaküünlad, keraamilise kattega pann ja tahvelarvuti.
Mänguasjad on minev kaup ka teistes supermarketites. Lisaks mitmesugused köögitarvikud, raamatud, CD-d, DVD-d, kelgud ja palju muud. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on kingieelistused aastast aastasse sarnased, näiteks on raamatud alati väga populaarsed olnud.
«Küll mõjutavad trendid konkreetseid tooteid, millised raamatud, mänguasjad või nõud on parajasti populaarsed,» räägib ta. «Samuti mõjutab ilm – kui vahetult enne jõule tuleb maha paks lumi, siis kingitakse lumelabidaid ja lastekelke, kui lumi jääb taevasse, jäävad need tooted poeletile.»
Kinkimine kui nauding
Neljapäevaõhtune Viru keskus pole sugugi vaiksem. Inimesi koguneb rohkem tehnika- ja ehete poodidesse ning mobiilioperaatorite esindustesse, kuid uudistajaid on palju ka aatriumis kingilettide juures, plaadipoes ja Tiimaris.
«Jõuluperioodil on sagimist meeldivalt palju ning külastajate arv suur, kuid hüppelist tarbimise kasvu võrreldes möödunud aasta jõuluperioodiga me ei prognoosi,» ütleb Viru keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Taivi Koitla. Tarbimine on tema sõnul aastatetaguste perioodidega võrreldes muutunud oluliselt ratsionaalsemaks ja vastutustundlikumaks.
Ka Kaubamaja turundusdirektor Anne-Liis Ostov teab, et tänavu jätkub kingituste ostmisel trend, kus eelkõige lähtutakse konkreetsest kingisaajast ja tema soovidest.
«Kingitused on väga läbimõeldud ja praktilised, spontaanseid jõuluoste tehakse vähem,» ütleb ta. Lastemaailma tullakse konkreetse soovi või ideega ja küsitakse põhjalikku nõu kingi valikul.
Pisematele sugulastele lelusid soetanud tudeng Sandra Metsis plaanib jõulukinkidele kulutada umbes 150 eurot. Pereringis lepiti aga kokku, et piiriks on paarkümmend eurot.
«Eesmärgiks on eelkõige kinkimist nautida ja läbimõeldusega lähedasi rõõmustada,» ütleb naine. «Hirmkallid jõulukingid jäid pigem mõne aasta taha, kuigi majanduslik seis sel ajal ehk nii hea polnudki.»
2013. aasta on olnud kaupmeeste jaoks hea aasta, ütleb Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai. Statistikaameti andmetel suurenes kümne kuuga jaemüük püsivhindades viis protsenti. Kaubandusettevõtete juhtide hinnangul jätkub jaemüügi kasv ka järgmisel poolaastal.
Jaemüügi kasvu on tinginud stabiilne kasv majanduses, sissetulekute ja tarbijate kindlustunde suurenemine. Tarbijate kindlustunnet iseloomustavad ka konjunktuuriinstituudi andmed, mille kohaselt on enam kui pooltel tarbijatest tulud tasa kuludega ja üle kolmandiku inimestest suudab säästa.
Tänavu on keskmisest enam suurenenud jaemüük majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite, fotokaupade, raamatute, sporditarvete ja mänguasjadega.
