Lugeja küsib: kui ema nõuab 500 eurot elatist, siis kas ta ise peab sama palju panustama?

Foto: SCANPIX

«Olen maksnud lapse emale elatist vabatahtlikult 100 eurot kuus sularahas vastastikusel suusõnalisel kokkuleppel, seega tõendid maksmisest puuduvad. Nüüd vahetasin töökohta ja palk suurem. Lapse ema sai sellest teada ja nõuab nüüd elatist 500 eurot kuus. Mittemaksmisel ähvardab kohtuga ja ka tagantjärele summa välja nõuda, kuna mul tõendid puuduvad. Lapse sünnitunnistusel minu nime ei ole. Kas on tõesti võimalik, et ta saab tagantjärele nõuda? Ja kas on reaalne, et kohus nõuab minult välja 500-eurose elatise? Olen lugenud ja uurinud ka seda, et elatise miinimum on 160 eurot. Kõik kulutused ja summad üle selle peab ema tõendama, et need lapsele kuluvad. Tean ka seda, et kulutused peavad olema võrdsed. Kas olen õigesti aru saanud? Olen küll nõus maksma suuremat summat, sest nüüd palk kõrgem, aga 500 eurot on ju palju. Laps ei ole erivajadusega ega ka haige, seega ei kulu ju lapsele 1000 eurot kuus. Seda ka, et lapse emal uus mees ja ka varasematest kooseludest veel 4 last. Kas kõik korteriga seotud kulutused lähevad nende vahel jagamisele?» küsib isa.

Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Reeglina lähevad lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel tõepoolest pooleks, st mõlema vanema kanda jääb võrdne osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapse ema soovib elatist summas 500 eurot, peaks ka tema sama suure osa lapse ülalpidamiskulude katmiseks juurde panema – kohtule peaks lapse ema olema suuteline tõendama, et lapse kulud on igakuiselt 1000 eurot.

Pean oluliseks märkida, et kui Teid ei ole lapse sünnitunnistusele isana märgitud, ei ole võimalik Teilt kohtu kaudu elatist üldse nõuda. Ema võib küll kohtule esitada isaduse tuvastamise nõude ja isaduse eduka tuvastamise korral esitada ka elatishagi, kuid seni, kui Teid isana sünnitunnistusele kantud ei ole, ei saa kohus Teilt elatist välja mõista.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.