/nginx/o/2013/12/20/2706748t1hcabc.jpg)
Töötleva tööstuse tootjahindade arengutes ei toimunud sarnaselt eelnevatele kuudele ka novembris suuri muutusi. Statistikaameti andmetel olid hinnad aastatagusest tasemest keskmiselt 0,8 protsenti kõrgemad, kuuga tõusid hinnad 0,3 protsenti. Teistes Euroopa Liidu riikides on tootjahinnad aastaga aga üldiselt mõnevõrra langenud, mis tuleneb suhtelisest madalast nõudlusest. Samuti on energia ning mitmete teiste olulisemate tootmissisendite hinnad aidanud tootmiskulusid vähendada.
Varasemalt Eestis hinnatõusu vedanud toiduainetööstuses on tootjahinnad püsinud alates märtsis enam-vähem samal tasemel, aastane hinnatõus ulatus novembris 2,4 protsendini. Jookide tootmises olid hinnad jätkuvalt ligi kümnendiku võrra kõrgemad, kuid siin toimus suurem hinnatõus juba aasta alguses ning sellest ajast saadik on hinnad püsinud suhteliselt stabiilsena.
Puidutööstuses kerkisid hinnad aastaga ligi viis protsenti, teistes harudes jäid muutused üldiselt paari protsendi piiresse. Puidutööstuses on nõudlus ühtlaselt tugev nii sise- kui ka välisturul, millele viitab tänavu esimese kümne kuuga toimunud enam kui 12 protsendiline ekspordikasv.
Kui ekspordihinnad jätkasid novembris langustrendil, siis impordihinnad hakkasid pärast mitmekuulist langust taas tõusma. Ekspordihindade arengut pidurdab endiselt madal välisnõudlus, impordihindade tõusu taga oli eelkõige nafta maailmaturuhinna tõus. Ekspordihinnad langesid aastaga 1,5 protsenti ja olid selle aasta oktoobrist 0,4 protsenti madalamad. Impordihinnad kasvasid aastases võrdluses 1,2 ja kuuga 3,6 protsenti.
Nafta maailmaturuhinna tõus novembris veel naftassaaduste väljaveo hindades ei kajastunud ning nad langesid aastaga kaheksa ja kuuga ühe protsendi võrra. Samas nende impordihinnad näitasid vastavalt 13- ja 24-protsendilist kasvu. Jätkuvalt olid aastases võrdluses langustrendil suurema osakaaluga elektroonikatoodete (-2%) ning muude masinate ja seadmete (-4%) ekspordihinnad. Eelmise aastaga võrreldes on suutnud oma toodete väljaveohindu hoida kasvutrendil metalltoodete, toiduainete ja puittoodete tootjad, ent toidukaupade hinnad kuuga kergelt langesid.
Peale naftasaaduste tõusid aastases võrdluses veel masinate ja seadmete, jookide ning rõivaste sisseveohinnad, kuid kasv ulatus vaid paari protsendi piiresse. Aastaga on enim langenud põllumajandussaaduste impordihinnad (-12%), tulenevalt nende hindade sarnasest arengust maailmaturul. Jätkuvalt on langustrendil elektroonika- ja keemiatoodete sisseveohinnad, mis aastaga kahanesid vastavalt kolma ja viis protsenti.
Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab, et lähikuudel eeldatakse töötlevas tööstuses valdavalt müügihindade püsimist muutumatuna. Taoline pilt iseloomustab praktiliselt kõiki tööstusharusid.