/nginx/o/2013/12/20/2706596t1hb50f.jpg)
Tööandjad alahindavad suuresti töötajate isiklike seadmete ja sidevahendite kasutamist mobiilseks töötamiseks, selgus Palgainfo Agentuuri, Microsoft Eesti, Targa töö ühingu ja teiste partnerite koostöös läbiviidud tööandjate ja töövõtjate palgauuringust.
Kui muude küsimuste osas olid tööandjate ja töövõtjate hinnangud üsna sarnased, siis töövahendite kasutamise osas märkis üle poole töövõtjatest, et nad kasutavad töötamiseks isiklikku sülearvutit (65 protsenti) ja mobiiltelefoni (66 protsenti); tööandjatest hindas, et vaid 14 protsenti nende töötajatest kasutab oma isiklikku sülearvutit ja 18 protsenti isiklikku mobiiltelefoni töötamiseks.
«Nii suur hinnangute erinevus töövahendite kasutamisel viitab sellele, et tööandjatel ei pruugi olla ülevaadet, kui suures ulatuses ja milliseid isiklikke töövahendeid töötajad eemal olles oma tööks kasutavad,» märkis Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
«Traditsiooniline kontoritöö vorm on tugevas muutuses, kuna tänapäeva tehnoloogia soodustab mobiilse töökultuuri tekkimist. See tähendab, et inimestel on oluliselt rohkem vabadust töötada endale sobivast kohast ja kasutada selleks erinevaid seadmeid, mis on omavahel integreeritud. Pilveteenuse vahendusel pidev ligipääs oma andmetele hoolimata kohast või seadmest on kindlasti soodustanud ka isiklike seadmete laialdasemat kasutamist põhitöö tegemiseks,» ütles Microsoft Baltikumi Office´i tootejuht Andrejs Juscenko.
«Tööandja vajadus töötajat kontrollida ja teisalt töötaja privaatsuse kaitse ei ole sõltuvuses sellest, kes on infotehnoloogilise vahendi omanik,» kommenteeris teemat advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous partner Ants Nõmper. «Informatsioon jaguneb tööalaseks ja privaatseks ikkagi vastavalt sisule, mitte seadme omaniku järgi. Tõsi, kuna tööandjal on sisuliselt võimatu ilma töötaja nõusolekuta kontrollida töötaja seadmes olevat informatsiooni, siis peaks tööandja eelnevalt põhjalikumalt läbi mõtlema, kui palju ta üldse lubab töötaja omandis olevate seadmete kasutamist. Asjaolu, et tööandjad ei ole veel teadvustanud, kui palju töötajad enda omandis olevaid seadmeid töö tegemiseks kasutavad, on kindel märk sellest, et tööandjad ei ole läbi mõelnud ega püüdnud lahendusi leida neile mittekuuluvate seadmete kasutamise riskidele.»
Uuringus osales üle 300 tööandja ja ligi 13 tuhat töövõtjat. Küsitlus viidi läbi novembris 2013.