Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: kas pean nõustuma mehe sooviga DNA testile?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

 

«Minu laps on 8-aastane ja paar aastat tagasi läksime lahku. Enne lapse sündi oli ta teadlik, et laps pole tema ja ta andis ikkagi oma perekonna nime. Nüüd tahan elatisnõuet esitada ja seda ka tegin. Täitsin paberid, kuhu panin ka kirja, et ta oli teadlik enne lapse sündi ja nime panemist, et pole bioloogiline isa. Nüüd hakkab valetama ja vassima ja võttis endale juristi. Ütles, et sai sellest teada, et tema pole lapse isa, kui laps oli kolmeaastane. Tahab ka DNA-testi. Milleks, kui ta seda ise teab? Arvab, et DNAa näitab kohe ja perekonna nimel pole tähtsust. Mis võimalused on minul ja kas peaksin andma DNA talle, kui ta seda ise teab?» küsib lugeja.

Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.

Perekonnaseaduse § 93 lõige 1 annab isaduse vaidlustamise tähtajaks üks aasta arvates päevast, mil isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud – seega olukorras, mil mehele oli juba enne lapse sündi teada, et ta ei ole tegelikult lapse isa, oli mehel isaduse vaidlustamiseks aega kuni lapse üheaastaseks saamiseni.

Kui lapse isa esitab siiski isaduse vaidlustamise nõude ja kohus jätab selle vaidlustamise tähtaja möödumise tõttu rahuldamata, ei saa lapse isa nõuda Teilt DNA-testi tegemist.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Tagasi üles