/nginx/o/2013/09/06/2324597t1h4eeb.jpg)
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul ei ole võimalik Eestis tulumaksu kaotada juba maksutehnilistel põhjustel, näiteks peab arvestama, et üheski Euroopa Liidu riigis ei saa maksupoliitika väga ekstreemseks minna.
Lehis: Euroopa Liidu liikmena ei saa me tulumaksu kaotada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me peame arvestama, et EL piires toimub inimeste, kaupade-teenuste ja kapitali vaba liikumine ning seetõttu ei saa üheski riigis maksupoliitikas väga ekstreemseks minna, sest see mõjutaks teisi riike. Konkreetselt öeldes, kui Eestis ei oleks üldse tulumaksu, võimaldaks see ka meie naaberriikide elanikel ja ettevõtetel oma riigis tulumaksust kõrvale hoiduda ning teised riigid hakkaksid paratamatult Eesti suhtes sanktsioone rakendama,» kirjeldas Lehis.
See oht oli Lehise sõnul ka 2000. aastal seoses tollase maksureformiga, kuid tookord sai hirmud maha võetud, sest juriidilistel isikutel ei kaotatud tulumaksu ära, vaid korraldati ümber ja muudeti maksukohustuste tekkimise aega ja tehti maksu arvutamise korda oluliselt lihtsamaks.
«Tulumaksu täielik ärakaotamine oleks hoopis midagi muud, sellega kaotaksid kehtivuse topeltmaksustamise vältimise lepingud ja Eesti saaks omale maksuparadiisi staatuse. Me ei saa sellest teadmisest kuidagi üle ega ümber - niikaua kui teised riigid meie ümber tulumaksu rakendavad, peame ka meie nendega kaasa mängima, olgugi et Euroopa Liit otseselt ei kohusta liikmesriike tulumaksu rakendama (erinevalt käibemaksust ja aktsiisidest, mis on kohustuslikud),» selgitas Lehis.
Küll aga oleks Lehise sõnul täiesti võimalik diskuteerida näiteks tulumaksu määra alandamise teemal, muu hulgas võiks küsida, kas füüsilisel ja juriidilisel isikul peab kehtima sama maksumäär. «Paljudes riikides on need määrad erinevad. Kui rääkida sellest, kui madalale oleks EL tingimustes võimalik tulumaksu määraga minna, siis Bulgaarias on praegu üldine maksumäär nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele 10 protsenti, väljaspoolt EL piire võib tuua näiteks veel Montenegro 9-protsendilise määra juriidilistele isikutele,» rääkis Lehis.
Samas rõhutas Lehis,et need pole tema ettepanekud, vaid juriidiliste võimaluste analüüs. Seda, kas näiteks kümneprotsendiline tulumaksumäär oleks Eestis majanduslikult põhjendatud ja sotsiaalselt õiglane või milliste uute maksudega tuleks katta tulumaksu laekumise vähenemine, peaksid Lehise sõnul põhjendama need, kes vastava ettepaneku soovivad teha.
«Maksumaksjate liit ei soovi praegu teha ühtegi ettepanekut suuremateks põhimõttelisteks ümberkorraldusteks Eesti maksusüsteemis, vaid keskenduda olemasolevate maksude õiglasele ja efektiivsele kokkukogumisele, millega teatavasti on mõningaid probleeme,» ütles Lehis.