Maksuameti juht: ausa konkurentsi tagamiseks on vajalik süsteemi muutus

Maksuameti juht Marek Helm. Foto: Liis Treimann

Maksu- ja tolliameti juhi Marek helmi sõnul on ta kahe aasta jooksul ettevõtjatega kohtudes kuulnud palju kordi kurtmist käibemaksupettuste teemal ning nende vestluste pinnalt on amet viimasel aastal oluliselt oma aktiivsust suurendanud, et lisaksigapäevatööle otsida laiemaid lahendusi pettuste vähendamiseks, samuti selleks, et selgitada pettuste olemust avalikkuses.

Ettevõtjate arvamusavaldused on vastuolulised – räägitakse pühendunult, et käibemaksupettused on probleem, samas muutusteks valmis ei olda, ka pole kuulda olnud konkreetseid ettepanekuid käibemaksupettuste vähendamiseks. Ainus läbivalt kõlav soovitus on, et kontrollige pettureid ja ärge ausaid ettevõtteid tülitage. Meie argument on, et praeguse süsteemi probleem on just nimelt selles, et kontrollimise asemel tegeleme info kogumisega.

Kontrollisüsteemi uuenduse eesmärk on ka see, et kontrolli käigus ei peaks tülitama ausaid ettevõtjaid. Kinnitan, et mitmed ettevõtjad on omavahelistes vestlustes meie algatusi toetanud ja võtnud neid kui tõsiseid samme ettevõtluskeskkonna parandamiseks. Aga ilmselt pole siis pettustest tulenev kahju ausale konkurentsikeskkonnale veel nii suur, et muutuse vajadust avalikult toetada. Argument, et on olemas mingi muu ja parem meetod, on kasutu, kuni seda pole keegi näinud ega kirjeldanud, me ei saa jääda sellest unistama.

Meenutamist tasub kütusesektori näide – tagatiste süsteem rakendati 2011. aastal just käibemaksupettuste vähendamiseks. Tulemuseks oli ettevõtete arvu vähenemine 400lt 200le, samas kui nende tegutsema jäänud 200 ettevõtte puhul oli täiendav maksulaekumine 100 miljonit eurot aastas. Sellist mõju ei oodanud keegi. Pole avalikkuses eriti juureldud ka selle üle, kelle valdusesse läks see 100 miljonit eurot enne tagatiste süsteemi rakendamist. Aga hirmud olid ka siis – ettevõtlusvabaduse piiramine, tanklate kadumine maapiirkondadest.  

Ennetades küsimust, et miks te siis teistes sektorites sarnaseid meetmeid kasutusele ei võta, vastan, et paraku läksid petturid kohe kohvile, suhkrule ja muudele kaupadele üle. Mis tähendab, et muutmist vajab terve süsteem, mitte ühe meetme kohendamine. Käibemaksu kontrollisüsteemi uuendamine vähendab nõudlust pettusega saavutatud odavama hinnaga suhkrule sõõrikute küpsetamiseks, odavamale armatuurrauale hoonete ehitamiseks, odavamale kütusele oma jaeketi tanklates müümiseks või käibemaksu võrra odavama auto soetuseks.

Meile on ette heidetud vähest selgitamist, kuid väidan, et suurem osa ettevõtjatest saab muudatuse sisust väga hästi aru. Ja selles tulebki otsida vastuseisu põhjusi. Muudatuse kulud on ettevõtjate jaoks ühekordsed, kuid uuenduse tulemusel tekiks järgmisel aastal esimest korda sisend ka selliseks analüüsiks, mis annaks ülevaate sellest, kui suur osa ostjate ja müüjate infost ei lange omavahel kokku ja võimaldaks senisest paremini kontrollida deklareerimata käivet ja alusetult tagastatud käibemaksu – raha, mida ausad maksumaksjad on riigile tasunud ja mida me aastas 1,1 miljardi euro ulatuses teistele loetud päevadega tagasi anname.

Käibemaksupettused ei vähene seni, kui meie ressurss kulub vaid info otsimisele ja kogumisele, mitte selle info kontrollimisele. Sealjuures on hoolimata info vähesusest meie analüüsivõimekus maailma mastaabis esimeste hulgas, mida tunnistab ka Rahvusvaheline Valuutafond.

Meie analüüs näitab, et käibemaksu kontrollisüsteemi uuendamisel on majanduskeskkonnale positiivne mõju. Lisaboonusena täiendavale maksulaekumisele saavad tegutsemisruumi juurde just needsamad ausad ettevõtjad, kes hetkel maksu- ja tolliametit ning rahandusministeeriumi kritiseerivad.