/nginx/o/2013/11/29/2656706t1h942b.jpg)
Euroopa Liidu rahandusministrid leppisid eile Brüsselis kokku ühtses kriisilahendusmehhanismis, mille eesmärk on muuta pankade probleemid kergemini hallatavateks ja majandust vähem häirivateks.
ELi pangandusliit saab valmis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kriisilahenduse süsteem annab pangandusliidule usaldusväärsuse – vahendi, millega ühtse järelevalve avastatud nõrkusi ravida. Eestile on tähtis, et probleemide korral saaks otsustada kiiresti ja meil oleks endaga seotud küsimustes alati kaasarääkimisõigus,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.
Mehhanismiga sätestatakse, et otsused probleemsete pankade saneerimiseks tehakse edaspidi ELi keskses kriisilahendusorganis. Sinna kuuluvad nii liikmesriikide, Euroopa Komisjoni kui Euroopa Keskpanga esindajad.
Pangad hakkavad tegema ennetavaid sissemakseid ühisfondi, mille vahendeid saab erandkorras kasutada probleemse panga saneerimiseks. Fond luuakse esialgu riikidevahelise kokkuleppega ja see täitub järk-järgult – sinna kogutakse makseid 10 aasta jooksul.
Kriisilahendusmehhanism alustab osaliselt tööd 2015. ja täies ulatuses 2016. aastal.
Pangandusliidu esimene osa – ühtne pangandusjärelevalve käivitub 2014. aasta teises pooles. Ühtseks järelevalvajaks saab Euroopa Keskpank. Pangandusliiduga liituvad kõik euroala riigid, euroala välistele riikidele on liitumine vabatahtlik.