Ehkki Põltsamaa Felixi müük vähenes mullu 15 protsenti, teenis ettevõte väikest kasumit. Firma juhi Anti Orava sõnul aitas ellujäämisele kaasa mitmekesine tootevalik.
Felixil aitas ketšup plussi jääda
«Kui tahta Eestis läbi lüüa ja kasvada, on vaja teatud kriitilist massi ja ka riskide hajutamist,» selgitas Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav ettevõtte strateegiat. «Seetõttu ei keskendu me ühele tootegrupile, vaid mitmele. Kui mingil ajal läheb ühel kehvemini, siis teine toetab.»
Ta lisas, et Eestis on näiteks kümneid majoneesitootjaid, kellest me midagi ei tea. «Mitmel jalal on ikka toekam seista – kui üks parasjagu ei kanna, siis teised aitavad,» sõnas Orav.
Majandussurutise ajal, kui tarbimine vähenes, jäi enam-vähem samale tasemele kastmete ehk siis ketšupi ja majoneeside müük. «Pastaroogade tarbimine on kasvanud, aga makaron ju lausa karjub ketšupi järele,» tõdes Orav. «Ka majoneesi saab panna nii toidu sisse, peale kui alla.»
Eksport kasvas
Konserve osteti samas vähem, sest inimesed hakkasid rohkem ise toitu valmistama. Omajagu mõjutas ka töökohtade kadumine ehituses, sest just seal võeti lõunaks poest mõni kergesti valmistatav purgitoit.
«Praegu on sajal tuhandel inimesel palju rohkem aega keeta-küpsetada, kui neil kunagi varem on olnud, teisalt pitsitab pere eelarve,» selgitas Orav.
Suurim oli langus kõige kallimate mahlade ehk smuutide osas. Orav avaldas lootust, et nõndanimetatud mugavustoitude ja kallimate toodete tarbimine taastub majandusolukorra paranedes.
Tema hinnangul on kõige «tugevam jalg» tegelikult hoopis eksport. Ja ettevõtte eksport on tänavu suurem kui mullu samal ajal. Enim läheb kaupa Soome. Eriti hoolitakse seal kõrvitsasalatist.
Muide, kõigist kõrvitsatoodetest läheb välja 90 protsenti. «Eesti inimene sööb kõrvitsat kahjuks vaid kord aastas – jõulude ajal,» tõdes Orav. Mis puudutab kodumaist müüki üldisemalt, siis jaanuar polnud veel kiita, kuid aprill tõstis Orava suunurgad ta enda sõnul juba ülespoole.
Välismaal on ettevõtte tooted müügil Felixi nime all, sest Põltsamaa kaubamärk ei ütle sealsetele inimestele midagi. Samas on Eestis müüdavatel mahlapakkidel nüüd «Põltsamaa» endisest suuremate tähtedega kirjas, lootuses, et siinsetele ostjatele läheb see üha enam korda.
Suurim kaubagrupp ongi Felixil mahlad, mis kõik valmistatud kodumaisest toorainest. Nagu ka kuulsad Põltsamaa veinid, mille tarvis on mahl marjadest välja pressitud ja mis seejärel neli-viis aastat vaatides laagerdub.
Veinitootmine on Põltsamaal üle elanud erinevaid aegu ja vahepeal oli ettevõtte omanikel kahtlus, kas seda üldse jätkata. Mullu tegi aga juhtkond kõva mõttetööd ning leidis, et vein on Põltsamaa Felixi juured, millest ei saa kuidagi loobuda.
Põltsamaa Felixi omanik on 360 aasta pikkuse ajalooga Norra börsiettevõte Orkla – seesama, kes peagi Kalevilgi. Orava sõnul on omanik kõike näinud ega lase ennast tõusudest ja langustest heidutada.
«Nende suhtumine on, et kui ühel aastal midagi ei tule, siis ehk järgmisel või ülejärgmisel või hoopis kümne aasta pärast,» tõdes ta. «Omanik on finantsiliselt kindlal alusel, seab pikaajalisi eesmärke ning igapäevasesse juhtimisse ei sekku.»
Valgus tunneli lõpus
Ehkki ka Felix pidi Põltsamaa suurima tööandjana mullu kulusid kõvasti kokku tõmbama, töötajate palkade kallale ei mindud. Inimestele tehti lihtsalt selgeks, et töötada tuleb rohkem ja väiksemate kadudega. Mõningatest hüvedest, nagu näiteks tasuta lõuna, tuli siiski loobuda.
Olenevalt hooajast annab ettevõte tööd sajale kuni kahesajale ümbruskonna inimesele, palk on üle Jõgevamaa keskmise. Kolmeks suvekuuks võetakse sadakond inimest lisaks ja nende hulgas on nii õpilasi, pensionäre kui õpetajaid.
Eesti praeguse majandusseisu kohta ütles Orav: kui mullu leidsid nad koos Leedu kolleegiga olukorda arutades, et ei näe tunnelitki, siis nüüd paistab tunneli lõpus juba valgus. Põltsamaa Felixile algas aasta igal juhul tema hinnangul hästi.
Põltsamaa Felix
• 2009. aasta käive 250 mln kr
• 2009. aasta kasum 4 mln kr
• Eksport 40%
• Töötajaid keskmiselt 140
• Tooted: kastmed, mahlad, konservid, veinid
Allikas: PM