Eesti Energia IPO jäi poliitilise kokkuleppe taha

Juhan Parts Foto: Peeter Langovits

Majandusminister Juhan Parts ütles reedel, et praegune koalitsioon polnud valmis Eesti Energiat börsile viima, samas usub ta, et IPO oleks olnud edukas.

Majandusminister Juhan Parts, valitsus otsustas, et paneb ise raha Eesti Energiasse, aga kui suurest summast on jutt ja milline on rahasüstide ajagraafik?

Esmalt on vaja riigikogu heakskiitu meie investeerimisprogrammile antud garantiile. Nädala või kahe jooksul tuleb rahandusministeerium välja vastava riigikogu otsuse eelnõuga.

Mis summadest me räägime?

Kapitali maht on kuni seitse miljardit krooni.

Ja seda kolme aasta jooksul?

Riigikogult küsime rahastamisloa kuni aastani 2015, et olla Eesti Energiasse lisakapitali panekul paindlik.

Kas riigikogu otsusega kaasneb ka arutelu Eesti Energia investeerimisprogrammi üle?

Kindlasti, see on loogiline. Valitsus on investeerimiskava enda jaoks suures plaanis läbi arutanud.

Kui investeerimiskava riigikogus arutusele tuleb, siis ilmselt tõuseb küsimusi, kahtlusi ja kõhklusi?

Neid on alati, sest investeerimiskava ei ole mingisugune piibel. Kui riigikogu annab loa, siis iga kapitalisiire Eesti Energiasse on võimalik iga projekti puhul eraldi otsustada. Ettevõttele annab see kindluse, et saab jätkata tööd investeerimiskava ettevalmistamisel. Valitsus saab kindluse, et iga investeerimisotsuse puhul saab arvestada majandusolusid, tehnoloogilisi arenguid ja finantsmudelit. Börsile kolm korda ei lähe, aga praegu saab valitsus võimaluse paindlikult reageerida muutunud oludele.

Aga see on kindel, et esimene uus põlevkiviplokk tuleb?

See on kindel.

Kui palju teie olete kulutanud töötunde Eesti Energia IPO ettevalmistamiseks?

Ma ei oska vastata, mul ei ole sellist ajaarvestust. Arvan, et olen majandusministrina hõivatud päevas keskmiselt 14 tundi.

Miks läks nii, et börsiplaan toetust ei leidnud?

See oli poliitiline maksimum, mis oli praeguses valitsuskabinetis võimalik saavutada.

Miks Reformierakond nii jäigalt börsiplaanile vastu sõdib?

Seda peab Reformierakonnalt küsima, sest ega ma ei saa öelda, et kolleeg Jürgen Ligi börsiplaanile vastu sõdib.

Aga Reformierakonna juhtkonna enamus on ikkagi vastu.

Ma ei oska vastata. See, et on küsimusi, on mõistetav. Aga küsimusi saab hinnata nende tähtsuse järgi. Ainult üks asi oleks tõsiselt saanud takistada IPOt 2010. aastal – olukord kapitaliturgudel. Tõsi, olukord kapitaliturgudel on turbulentne. Kõikidele teistele [Reformierakonna] küsimustele on minu arvates piisavad vastused olemas.

Võime rääkida, kas üks või teine asi mõjutab ettevõtte turuväärtust, aga praegu oleme olukorras, kus me üldse ettevõtte turuväärtust ei tea ja peame selle üle spekuleerima. Muide, Poola valitsus otsustas paar päeva tagasi veel ühe energiaettevõtte börsile viia. See näitab, et IPO on vaatamata turu turbulentsusele teostatav.  

Ka investoreilt saadud tagasiside oli positiivne. Aga muud küsimused seoses ettevõtte tuleviku ebaselgusega… Öelge mulle mõni ettevõte või äri, mille tuleviku osas ei oleks ebakindlust. Asukohamaa riski vastu ei saa investoreile garantiid anda. Kui näiteks tuleb mõni riigikogu kokku ja vähendab põlevkivi kaevandamismahtu kaheksa miljoni tonni peale aastas. See ongi investori risk.

Mis sai teie ettepanekule saatuslikuks? Oli see Eesti Energia konkurentide kihutustöö või poliitikute hirm, et erastamine on rahva hulgas väga ebapopulaarne?

Mina arvan, et Eesti Energia IPO ei ole rahva hulgas väga ebapopulaarne.

Kas seda on üldse mõõdetud?

Me oleme seda hinnanud. Oleme vaadanud üldist suhtumist ja see on üldiselt positiivne. Eripensionide mõju poliitikale on kahtlemata suurem.