/nginx/o/2013/11/29/2656706t1h942b.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul nõuab ülekaalukas avalik huvi aruandluse ja kontollivõimaluse parandamist ning ühtegi paremat ideed kui riigikogu heakskiidu saanud maksudeklaratsiooni täiendamist partneri registrikoodiga pole teada.
Ligi: ülekaalukas avalik huvi nõuab aruandluse parandamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommenteerides presidendi tänast otsust jätta üle 1000-euroste tehingute deklareerimist nõudev seadusemuudatus välja kuulutamata, märkis rahandusminister, et maksuamet tagastab aastas üle miljardi euro käibemaksu sisuliselt olematu info ja usalduse põhjal.
«Maksuamet suudab kontrollida 3 protsenti tagastusnõuetest, millest rõhuv enamus osutub pettusteks, aga aus maksumaksja võidab 25 miljonit eurot aastas. Meil on 10 000 olulise käibega firmat, mis suudavad ajada oma maksukohustuse nulli, ja kontrolliga nendeni jõudmiseks läheb aastaid, mille jooksul on neil võimalus muuta end varatuks, » märkis rahandusminister.
Ülekaalukas avalik huvi nõuab Ligi hinnangul seega nende aruandluse ja kontrollivõimaluse parandamist ning ühtki paremat ideed kui riigikogu heakskiidu saanud maksudeklaratsiooni täiendamist partneri registrikoodiga pole teada.
«Aga tänane uudis näitab taas, et Eesti areneb suunas, kus grupihuvi peetakse õilsaks ja avalikku huvi paheliseks, et huvigruppide argumentidelt ei nõuta midagi võrreldavat sellega, mida nõutakse ühiskonna huvide eest seisjailt. Minu jaoks on eraldi küsimus vastasleeri eestkõnelejate isiklik moraal - jutt on «eelarveaukude lappimisest», teod aga aplast riiklike privileegide tarbimisest.»
«Me seisame ausa konkurentsi ja ausa maksumaksmise eest edasi ja esitame oma argumendid kõigile arusaadavate näidete varal, mida presidendi otsus ka nõuab. Loodame, et ka riigikogu ei murdu. Ühel pool on praegu aus maksukonkurets ja võrdsed tingimused maksumaksjale, rahaliselt vähemalt kümned miljonid eurod, teisel pool väikesed ebamugavused ning halvemal juhul ka kümned miljonid maksupettusi,» lisas Ligi.
Läti näide on ministri sõnul ebasobiv ja vastuoluline. «Naabrite kinnitusel on nende süsteemist maksukontrollile küll abi, kuid me teame ka nende nõrkusi, ning väldime neid - neil on näiteks erinevate maksustamisperioodide tõttu võimalus andmeid võrrelda mitu korda harvem. »
Ligi kinnitab, et Eestis on läbi mõelnud ka see, et IT süsteemid vajavad kohendamist ning enamusel juhtudel ei maksa see midagi või maksab väga vähe.