/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/10/04/2509813t1h2d3c.jpg)
Üle poole ehk 57 protsenti 4,8 miljonist eurost, mis keskkonnaministeerium peab liiga kiiresti tõstetud keskkonnatasudest tagasi maksma läheb Eesti Energiale.
Enamus tagastatavatest keskkonnatasudest läheb Eesti Energiale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõikidest tagasimaksetest 57 protsenti peaks minema Eesti Energiale. Nii et ega see tagasisaajate ring väga lai ei ole ja põhisumma läheb riigile kuuluvale äriühingule,» ütles peaminister Andrus Ansip kolmapäeval riigikogu infotunnis.
Küsimusele kuidas plaanib riik saamata jäänud tulu järgmise aasta eelarves katta, vastas peaminister, et kui maavarad kaevandamise intensiivsus jätkub praeguses tempos, siis see katab ära ka tulu, mis jääb saamata, sest keskkonnatasud senises tempos ei tõuse. Ka kinnitas Ansip, et 2016. aastast keskkonnatasud tõenäoliselt kasvavad hüppeliselt.
Keskkonnaministeeriumi hinnangul peaks riik peale esmaspäevast riigikohtu otsust, millega kohus tunnistas keskkonnatasude tõusu osaliselt põhiseadusvastaseks tagasi maksma 4,8 miljonit eurot.
Kokku jääb riigil kolme aastaga saamata 34,3 miljonit eurot. «Hinnanguliselt tuleks ettemaksukontodele tagasi kanda 4,8 miljonit eurot. Prognoosi kohaselt jääb riigil tänavu saamata 5,3 miljonit eurot, 2014. aastal 12 miljonit eurot ja 2015. aastal eeldatavalt 17 miljonit eurot,» on keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Aire Rihe BNS-ile varem öelnud.
Tema sõnul puudub riigil 2015. aastani riigikohtu otsuse kohaselt õigus kaevandustasusid tõsta.
Esmaspäeval tunnistas riigikohus õiguskantsleri taotlusel 16. detsembri otsusega osaliselt põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks valitsuse 2009. aasta määruse muudatused, millega tõsteti vee ja maavarade eest võetavaid tasusid kavandatust kiiremini.
Riigikohus otsustas, et keskkonnatasude oodatust kiirem tõstmine on vastuolus ettevõtlusvabadusega ning õigustatud ootusega.
Samas märkis kolleegium, et vaidlusaluste tasumäärade tõstmine on sobiv ja vajalik abinõu, suunamaks ettevõtjaid loodusressursse säästvalt kasutama ja suurendamaks riigieelarve tulusid.