Allar Jõks presidendi otsusest: Eesti põhiseadus toimib

Allar Jõks. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Endine õiguskantsler, teenusmajanduse koja juhatuse liige ning advokaadibüroo Sorainen partneri Allar Jõksi hinnangul kinnitab presidendi tänane otsus jätta käibemaksuseaduse muudatus välja kuulutamata, et Eesti põhiseadus toimib.

Olen aastaid juhtinud tähelepanu, et õigusloomes tuuakse lühiajalised huvid ohvriks õigusriigi põhimõtetele. Ilmekalt väljendub see eelarve menetlemisel kui eelarve aukude lappimiseks leiutatakse tooreid lahendusi. Tulemuseks on läbimõtlemata õiguslikud lahendused ja sõnamurdlik käitumine ja kaasamise imiteerimine.

Presidendi otsus kinnitab, et Eesti vabariigis põhiseadus toimib ja et riigieelarve koostamisel ja maksuseaduste vastuvõtmisel peab rii­givõim jääma seo­tuks põhi­sea­du­sest tu­le­ne­va­te nõue­te­ga. Koos eilse Riigikohtu otsusega keskkonnatasude osas on presidendi täna otsus märgiks, et teerullimeetodil läbimõtlemata õiguslahenduste jõustamine ei ole lubatav.

Presidendi ei saa ettevõtlusvabaduse piiramist (arvete eelkirjeldatud viisil deklareerimise kohustusega kaasnevat olulist ressursikulu ja ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist) -õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et maksudistsipliin paraneb ja nn maksuauk väheneb või väitega, et muudatus aitab kaasa riigieelarve täitumisele. Teisisõnu ei või õigusakti mõjude analüüsi asendada usuga.

Teenusmajanduse Koda on oma õiguslikus analüüsis algusest peale rõhutanud, et ei ole usutav, et   ettevõtlusvabaduse piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning väldiks pettureile tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist.

Seaduste treimise stiili iseloomustab tabavalt mugandatud vanasõna «üheksa korda lõika ja pärast üks kord mõõda.» Presidendi tänane otsus taunib taolise praktika viljelemist. 

Presidendi otsuse mõju  on laiem kui konkreetne vaidlus käibemaksu täiendava deklareerimise üle. Esiteks on see õppetunniks õiguseloojatele, et seaduste valmimisel tuleb järgida õigusloome hea tava.

Teiseks loob see aluse dialoogiks riigivõimu ja ettevõtjate vahel. Olukorda, kus minister kuulab aga ei kuule, ei saa  dialoogiks pidada.

Vabariigi presidendi poolt toodud puudused on sellised, mida ei ole võimalik  kosmeetiliste muudatuste ja seletuskirja täiendamisega kõrvaldada.

Loodan, et riigikogul on riigimehelikkust ja julgust see eelnõu tagasi lükata. Vastasel juhul tekkib kahtlus, kas riigikogule Eesti konkurentsivõime ja ettevõtjasõbralik kliima üldse korda läheb.