Ilves jättis käibemaksuseaduse muudatuse välja kuulutamata

President Toomas Hendrik Ilves. Foto: Liis Treimann

President jättis välja kuulutamata riigikogus eelmise nädalal vastu võetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise eelnõu, millega tuleb käibemaksu deklaratsiooni lisas deklareerida üle 1000-eurosed tehingud.

Presidendi hinnangul on küll käibemaksupettuste tõttu riigieelarvest puudujääva rahasumma vähendamise ja ettevõtjate ausa konkurentsi tagamise eesmärk küll vaidlustamatult põhiseaduspärane ja niinimetud käibemaksuaugu suurus kinnitab vajadust käibemaksupettuste tõkestamiseks samme astuda.

Samas ettevõtlusvabaduse piiramist ei saa presidendi hinnangul aga õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et maksudistsipliin paraneb ja maksuauk väheneb või väitega, et muudatus aitab kaasa riigieelarve täitumisele.

«Sedavõrd intensiivset piirangut saab vaadelda põhiseaduspärasena juhul, kui suudetakse erinevaid käibemaksupettuse liike ja tüüpnäiteid analüüsides tõestada, et senised käibe varjamise ja riigilt käibemaksu väljapetmise skeemid muutuvad uue regulatsiooni tingimustes kas võimatuks või siis oluliselt kergemini avastatavaks ja neid ei ole võimalik kiiresti asendada uute tõhusate pettuseskeemidega,» selgitas Ilves.

Antud juhul ei ole presidendi sõnul sellist analüüsi tehtud ning pigem mööndakse, et ettevõtjatele pandav lisakohustus niinimetatud arvevabrikuid ega käibe varjamist otseselt ei tõkesta.

«Samuti on välja toodud, et lühikesest maksustamisperioodist ja deklareerijate suurest hulgast ning raamatupidamise erinevast praktikast tingituna hakkaks kõikide andmete automaatne võrdlemine maksuhaldurile edastama massiliselt veateateid, mis ei viita maksupettusele. Kui tegelikult kontrollitakse ikkagi vaid niiöelda riskigruppi kuuluvaid ettevõtjaid, ei ole ülejäänud ettevõtjatele ressursimahuka lisakohustuse kehtestamine põhjendatud,» märkis Ilves.

Andmekorje ja andmete säilitamine peamiselt riskianalüüsi tarbeks ei ole presidendi arvates põhiõiguse intensiivse piirangu õigustamiseks piisavalt kaalukas põhjendus.

Eelnõu menetlusmaterjalidest ei selgu presidendi sõnul, et oleks kaalutud rahvusvahelises praktikas ja ka Eestis end õigustanud alternatiivsed lahendusi sama eesmärgi saavutamiseks. Analüüsitud ei ole ka seda, miks Lätis, kus teadaolevalt sarnane arvete deklareerimise kohustus juba pikka aega kehtib, ei ole vaatamata rangele deklareerimiskohustusele nn käbemaksuauk vähenenud.

Järelikult ei saa Ilves sõnul praegu usutavalt väita, et kavandatav ettevõtlusvabaduse piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning väldiks pettureile tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist.

«Samuti ei saa väita, et teisi, leebemaid võimalusi vähemalt samasuguses ulatuses käibemaksuaugu vähendamiseks ei ole. Seega on kõnealune paragrahv sisalduva põhiõiguse piiramine eelnimetatud viisil ja põhjustel vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega,» märkis Ilves.

Kui üksikasjalik analüüs on võimalik riigikogule, ettevõtjatele ja avalikkusele esitada, siis palub president seda eelnõu uuesti arutamise käigus teha. Samuti palub president läbi mõelda, millise aja jooksul suudavad nt suured jaekaubandusettevõtted  oma kliendiandmebaasid ja raamatupidamistarkvara võimalikele muudatustele kohandada.

«Kui seaduse rakendamine nõuab tundlikke andmeid sisaldava andmebaasi käivitamist, tuleks seaduse jõustumisaja määramisel arvestada ajaga, mis kulub andmekogu sisekontrollisüsteemide ja turvanõuetele vastavuse auditeerimiseks ning antud juhul ettevõtjate tarkvaraga ühildumise testimiseks,» lisas Ilves.

Ühtlasi juhtis president tähelepanu, et et seadus on tõenäoliselt vastuolus ELi õigusega.

Riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise eelnõuga kohustatakse ettevõtjaid esitama alates järgmise aasta 1. juulist maksuametile käibedeklaratsiooni lisal arvete informatsiooni. Käibedeklaratsiooni lisa esitamise kohustus tekib, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil tehingupartneri lõikes vähemalt 1000 eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et tegemist süsteemi põhimõttelise muutusega, mis aitab tagada võrdset konkurentsi ja vältida pettusi üsna tagasihoidlike kuludega, mis ajas pöörduvad kokkuhoiuks.

Tehingupartnerite info 1000 eurole seatud piir annaks maksu- ja tolliameti hinnangul neile  ülevaate 60 protsendist tehingutest äriühingute vahel, mis moodustab kõigi tehingute kogusummast 99 protsenti.