Haruldased liblikad tõrjuvad Paldiski gaasiterminali

Foto: Pm

Keskkonnaamet on kriitiline kütuseärimees Heiti Hääle plaani suhtes rajada Paldiskisse veeldatud maagaasi ehk LNG terminal, sest see plaanitakse püsti panna looduslikult väga väärtuslikule alale.

Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar saatis mai alguses siseministeeriumi, Harju maavalitsusse ja Paldiski linnavalitsusse kirja, kritiseerides terminali rajamist Pakri poolsaarele.

«Keskkonnaametil on põhjust arvata, et Paldiski linnavalitsus, Harju maavalitsus ja siseministeerium ei pruukinud planeeringuala asukohavalikut tehes olla teadlikud kõikidest alal esinevatest loodusväärtustest ning kehtivatest ja kavandatavatest looduskaitselistest piirangutest. Planeeringualaks on valitud ala Paldiski linna territooriumil, mis on ulatuslikult kaetud olemasolevate looduskaitseliste piirangutega,» kirjutas Onemar.

Väärt maatükk

Keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse nõunik Lauri Klein, kes käis seal ekspertiisi tegemas, ütles, et tegemist on vägagi kena alaga. Kunagi jäi see kaitse alt välja seetõttu, et seal oli kaitseväe lasketiir, ent enam seda seal pole.

Kavandatava terminali asukohas on tema sõnul palju loodusväärtusi, seal on kahe kolmanda kategooria kaitsealuse liblikaliigi ainsad asukohad Eestis, erinevad väärtuslikud Natura elupaigatüübid, seal on rannaniitu, seal on kaitsealune paeklint jne.

Kleini sõnul on tema oma ekspertiisi ära teinud ning ettepanek on terminali asukohaks mõeldud maa kaitse alla võtta. Hinnang on tellitud veel teiselt eksperdilt ning kui tema on Kleiniga ühel meelel, läheb valitsusse ettepanek laiendada maastikukaitseala piire kavandatava terminali alale. Ent juba praegu on sel alal planeerimistegevus külmutatud, osutas Klein.

Paldiskisse terminali rajamisega tegelev Heiti Hääl lausus, et ega peale looduskaitseliste piirangute enam miski terminali rajamist ei takistaks – temal on plaanid kaustade vahel valmis, kohalik omavalitsus on toetav, nüüd ootabki ta vaid riigi nõusolekut.

«Rahvusvahelised eksperdid on võrrelnud eri asukohti Soomes ja Eestis ning nemad leiavad, et LNG terminali jaoks on see siinses meres parim,» lausus Hääl. Üheks Pakri poolsaare plussiks on tema sõnul see, et kavandatava terminali juurest peaks läbi minema ka Soome ja Eesti vahele plaanitav gaasitoru Baltic Connector. Hääle sõnul on igati loogiline, et terminal asub gaasitoru kõrval.

Riikide maavõistlus

Majandusminister Juhan Parts kuulis keskkonnaameti murest alles Postimehe käest, ent tema sõnul polegi see peamine probleem. Kuna gaasiterminali rajamine on majanduslikult mõttekas vaid Balti riikide ja Soome jaoks ühiselt, siis oli ministri peamine mure, et terminal tuleks Eestisse, mitte Soome või Leetu, kes ka tahaksid terminali omale.

Eestis on kolm LNG terminali projekti, mis omavahel võistlevad. Partsi sõnul võiksid Eesti ettevõtjad projektid ühendada, et riigil oleks läbirääkimistel naaberriikide ja Euroopa Komisjoniga välja käia ühtne projekt.

Oluline gaasiterminal
•    Maailmaturul on viimasel ajal veeldatud maagaasi ehk LNG hinnad olnud madalamad kui torudes transporditava maagaasi hinnad, mida Balti riigid ja Soome saavad vaid Vene Gazpromilt. Lisaks muudab sõltuvus naaberriigi gaasist Balti riigid poliitiliselt Venemaast sõltuvaks, mistõttu on tugev poliitiline tugi Balti riikide ja Soome ühtse LNG terminali ehitamiseks.
•    LNG terminali ehitamine eeldab aga Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Baltic Connectori ehitamist. Selle kavandamisega on tegeletud juba aastaid, ent väga kaugele pole seni jõutud. Üks põhjus on, et nii Eesti kui Soome gaasifirmade suuromanik on Gazprom.
•    Lisaks Eestile sooviksid sama terminali rajada ka Soome ja Leedu. Eriti leedulased on viimastel kuudel terminali rajamise osas üles näidanud suurt aktiivsust.
•    Eestis on gaasiterminali rajamisega seoses töös kolm projekti, millest ühte veab Heiti Hääl Paldiskis, teist endine keskkonnaminister Heiki Kranich Muugal ja kolmandat Tiit Vähi Sillamäel. Majandusminister Juhan Partsi sõnul ei eelista riik ühtegi konkreetset projekti, vaid soovib, et ärimehed ühendaksid oma projektid, et ta saaks esitada Euroopa Liidule ühtse projekti, mis suurendaks edu tõenäosust.