/nginx/o/2011/09/05/735748t1h0088.jpg)
Euroopa Komisjon uuris tänavu Euroopa Liidu liikmesriikide elanike arvamust mahepõllumajandusest ning selgus, et mahetoitu ostetakse peamiselt keskkonnasäästu eesmärgil.
Suur maheküsitlus: ELis ostetakse mahetoitu keskkonna pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamine põhjus mahetoidu ostmiseks on mure keskkonna pärast ja soov vältida toidus GMO-d ning mahepõllumajanduses mittelubatud ainete jääke, kirjutab põllumajandusministeeriumi Maablogi.
Regulaarsed mahetoidu tarbijad eelistavad osta oma toidu mahepoest, supermarketist või otse talunikult. Juhusliku tarbimise puhul eelistatakse osta mahetoitu supermarketist. Internetist ostab mahetoitu kõigest 8% regulaarsetest ja 4% juhuslikest tarbijatest.
Suurem osa (78%) vastanutest on valmis mahetoidu eest kõrgemat hinda maksma. Üle poole vastanutest (53%) peab aktsepteeritavaks 10-25% kõrgemat hinda kui tavatoidul.
Küsitlusele vastanute seas on mahetooted võrdväärselt äratuntavad nii EL mahepõllumajanduse logo kui siseriiklike logode järgi. Mitmete liikmesriikide nagu Taani, Prantsusmaa või Austria tarbijad tunnevad mahetooteid enam siseriikliku kui EL logo järgi.
Tarbijad üldiselt usaldavad mahetooteid ja peavad kontrolli nende üle piisavalt efektiivseks, kontrollide vähendamisega ei olnud nõus 57% vastajatest. Üle poolte vastanutest pooldab mahepõllumajanduse kontrollisüsteemi edasist tugevdamist vaatamata sellele, et see võib tuua kaasa hindade tõusu.
Pooled vastanutest soovivad, et kõik EL maheettevõtjad oleksid kantud EL ühisesse andmebaasi. Enam kui pool vastanutest leiab, et kõiki mahetooteid tuleb uurida pestitsiidijääkide suhtes. Mahepõllumajanduses kasutamiseks lubatud toodete (lubatud taimekaitsevahendid, väetised jms) heakskiitmiseks soovib enamik vastanutest rangemaid nõudeid.
94% küsitlusele vastanutest soovib saada rohkem informatsiooni mahepõllumajandusest. Toodi välja neli valdkonda, kus oleks vaja teadusuuringuid: «Mahepõllumajanduse sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid», «Seeme ja taimne paljundusmaterjal», «Proteiinirikaste kultuuride kohalik tootmine» ja «Jäätmemajandus».
Euroopa Komisjoni korraldatud avaliku konsultatsiooni jooksul said kõik EL kodanikud ja erinevate huvigruppide esindajad avaldada oma arvamust mahepõllumajandust puudutavates küsimustes. Komisjon sai kokku ligi 45 000 vastust, neist 56% Prantsusmaalt, 15% Itaaliast ja 10% Belgiast. Teiste liikmesriikide kodanike aktiivsus oli väiksem, näiteks Eestist laekus vaid 9 vastust.