/nginx/o/2013/12/18/2700900t1h098d.jpg)
TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmanni sõnul ei võta Eesti juhid üldiselt tööstressi kuigi tõsiselt – sellepärast on ka Eesti psühhosotsiaalsete riskide juhtimise koha pealt Euroopas kõige viimane.
Eesti juhid ei pea tööstressi eriti millekski
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ei tegele tööstressi põhjustega ja tööstress on asi, mida ei võeta tõsiselt. Pigem on see naisteajakirjade teema,» ütles Teichmann. «Samas põletame me otseselt sellise tegevusega raha, sest on teaduslikult tõestatud, et stressis töötaja tootlikkus on väiksem.»
Siia lisanduvad ka kulutused, mis on tingitud näiteks töölt põhjuseta või põhjusega (nt tööstressi põhjustatud haiguse tõttu) puudumised, töö juures lihtsalt «viilimine» ja töötegemise teesklemine, tööstressist tingitud tööjõuvoolavus jne. «Eestis on tootlikkus ühe töötaja kohta vaid 68 protsenti Euroopa keskmisest ja ega me üldiselt midagi selle tõstmiseks ette ei võta,» ütles Teichmann.
Märgid, et töötajat võib kimbutada tööstress:
- depressiivsus;
- alkoholiga liialdamine;
- ärrituvus;
- kõrgenenud vererõhk;
- unehäired.
Märgid, et organisatsioonis ei ole töötajate stressitasemega kõik korras:
- palju töölt puudumisi ja kõrvalejäämisi, olgu siis põhjused väljamõeldud või tõelised;
- inimesed on küll tööl, kuid töötavad vaid näiliselt, n-ö viilivad võimalikult palju;
- suur tööjõu voolavus;
- palju vigu ja eksimusi;
- tootlikkuse vähenemine;
- kvaliteedi langus ja suurem praagi tootmine.
Siit leiad testi, millega saad oma tööstressi taset mõõta.