/nginx/o/2013/12/06/2670530t1hb34d.jpg)
Swedbank lükkab ümber tänases Eesti Päevalehes ilmunud artiklis jääva eksliku mulje, nagu oleks pank kehtestanud erakordsed nõuded laenu-hoiuse suhtele, mis mõjutavad täna reaalselt panga äritegevust ja laenamisaktiivsust Eestis.
Swedbank: me ei piira Eestis laenamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Finantsasutusena on Swedbank alati jälginud laenude ja deposiitide suhtarvu,» kinnitas Swedbank pressiteates. «Samas tuleb tunnistada, et aastail 2005-2008 jäi see konkurentsiolukorras fookusest välja, mis oli meiepoolne viga. Toonased otsused viisidki välja olukorda, kus pidime ligi 180 protsendini kerkinud laenude-hoiuste suhtarvu alandamisega tegelema hakkama».
Tänaseks on madala laenunõudluse tõttu nii Eestis kui teistes Balti riikides Swedbanki jaoks küsimus pigem selles, et laenu-deposiidi suhtarv on liiga madal, 110 protsendi juures. Panga üksused nii Eestis, Lätis kui Leedus on tänaste tasemete poolest selgelt alla grupi poolt 2008. aastal seatud piiri ning võiksime ka selle edasise kehtimise juures anda Eestis välja enam kui miljardi euro jagu laene ilma, et hoiuste portfell täiendavalt kasvaks.
«Meie ärihuvi ega vajadus pole kindlasti laenu-hoiuse suhtarvu taseme edasine alanemine, tänaseks probleemiks on pigem madal laenunõudlus, kinnitas pank.