Õige jõuluvana tunneb ära hoolitsetud välimusest

Tõeline jõuluvana näeb vaeva, et ta külla minnes kena ja hoolitsetud välja näeks. Foto: Peeter Langovits

Kuidas tõelise jõuluvana ära tunda? Tema mantel on paks ja ilmastikukindel, habe juuksuris lokki keeratud ning vunts püsib sirgelt ees.

Kui päkapikkude salajasi askeldusi näevad lapsed juba advendiaja alguses, siis aasta ainsaks tööpäevaks valmistub jõulutaat, kel tuleb korda seada nii väsinud punane kuub kui ka krässus habe.

Postimees kohtus näitleja ja lavastaja Allan Kressiga, et selgitada, milliseid ametialaseid ettevalmistusi peab tõeline jõuluvana enne tööpäeva tegema.

Muuseas on Kressil tänavu Teoteatri lavastuses «Habemeta jõuluvana» iselaadne roll – nimitegelast kehastades jääb ta ilma jõuluvanale väga iseloomulikust detailist.

«Etenduse kontekst on see, et igal aastal läheb ühest jõuluküla perest laia maailma üks jõuluvana ja nimitegelase kord on minna esimest korda. Kuna ta seda ülesannet kardab, mõtleb välja kõikvõimalikke trikke, et ta ei peaks minema. Näiteks ajab habeme maha,» rääkis Kress ja kinnitas, et lastes tekitab seesugune koerustükk kahtlemata põnevust.

Coca-Cola habemik

Kuid enne veel, kui habemeta jõuluvanale erinevaid habemeid ette proovisime, külastasime Kressile varem mantleid ja muid esemeid valmistanud kostüümikunstnikku ja draamateatri õmblejat Jana Wolket tema vanalinnas asuvas kostüümilaos.

Pildistamiseks ja proovimiseks oli naine välja otsinud seitse-kaheksa aastat vana paksu maani mantli. «See on mööbliriidest valmistatud ja ilus veinipunane hõlmikmantel. Mina erkpunaseid kostüüme väga ei armasta. Tõsiste tegijate soov kipub alati olema, et kostüüm poleks erkpunane, vaid just veinipunane,» tutvustas Wolke.

Kostümeerija nentis, et tänapäeval läheb üha enam moodi nn Coca-Cola jõuluvana, kes tuleb Ameerikast.

«Kui ameerikalik Coca-Col­a jõuluvana tuli, siis taheti palju lühikese jakiga kostüüme, kus talje peal on lai pandlaga nahkvöö,» nentis Wolke ja lisas: «Mina olen alati arvanud, et pika mantliga jõuluvana on see päris õige. Püksid lähevad muidugi alati juurde.»

Kress kommenteeris valitud mantlit nii: «See on mõnusalt raske. See ei ole mingi hilpharakas, mis tuulega ära lendab. Jõuluvanal on seljataga ikkagi kilomeetreid vantsimist lumes.» Wolke märkis, et raskemad kostüümid peavad vastu aastaid ega lähe kotis kortsu. «Fliis läheb kiiresti koledaks. Samet on parem, sest see ei kortsu niivõrd,» lausus ta.

Kuube selga sättides ja salli kaela pannes rõhutas näitleja, et rõivaid kandes ei tohi tekkida momente, mil kauge külaline on ebausutav. «Olen näinud, et jõuluvanal paistavad krae vahelt välja oma juuksed või triiksärk – et jõulumees tuleb «kaugelt maalt põhjapõtradega» ja siis on tal ühtäkki smoking seljas. See on maitsevääratus ja väga amatöörlik.» Wolke sõnul riivavad seesugused eksimused silma.

Küsimusele, kui palju tal erinevaid kostüüme laos on, vastas Wolke: «Palju. Täpselt ei tea, ei ole lugenud. Kõik esemed ei mahu ühte lattu isegi ära mitte.»

Praegu õmbleb Wolke punaseid kuubesid vaid näitlejatele kas konkreetse etenduse või mõne ürituse tarbeks. Sel hooajal on ta neid teinud kaks tükki. «Need kostüümid maksavad sõbrahinnaga 200 eurot, pool sellest on tööraha ja ülejäänud kulub materjalile. Tänapäeval lähebki materjal sageli kallimaks kui tööraha,» lausus Wolke.

Laenutamas käivad Wolke laos kostüüme ka võõrad jõuluvanad. «Kuna tegelen laenutamisega üksipäini, ei ole maht väga suur, kuid jõuluvana rõivastele on praegu järjekord täitsa olemas,» ütles ta ja sõnas, et kostüümist ilma ei ole varasematel aastatel veel keegi jäänud.

Kress kinnitas, et professionaalil on alati isiklik kostüüm, mis on lastud õmmelda. «Mantlit võib-olla veel laenad, aga habet ja parukat ei tahaks mina küll kellelegi anda,» ütles ta.

Praegu kasutab näitleja paari aasta vanust mantlit, mis on teatri kostümeerija õmmeldud. «Mina ei ole poest kunagi mantlit ostnud. Sealt üldjuhul pole võimalik saada asju, mis oleksid rahuldavad. Tahan alati mugandusi ja parandusi. Sinu tööriist peab olema sinu jaoks tehtud,» rääkis Kress ja lisas, et ei usalda fotode järgi tellimist netikaubamajast.

Kuid siinsed jõuluvanad tellivad kostüüme netipoodidest. Veebist vaadates selgub, et professionaalidele mõeldud kuubede hinnad küündivad eBays poole tuhande euroni. «Eks sa pead vastama inimeste muljele. Kui Ameerika puhvaikatüüpi mantel üha rohkem levima hakkab, siis mingil hetkel tuleb alla anda,» nentis Kress. Siiani tekitab tumepunane mantel mehe sõnul täiskasvanutes ikka suuremat äratundmisrõõmu. «Mulle heidetakse vahel ette, et miks ma nii kõhn olen,» naljatles näitleja.

Habemed käivad hoolduses

Edasi seadsime sammud juuksestuudiosse Casabella, kus parukameister Anu Voolpriit tutvustas jõuluvanade habememoodi. Salongis oli müügil üks parukas, mis oli toodetud Ameerikas ja maksis 155 eurot.

«Mina ei usalda liimitud vuntse, sest vuntse on vaja kiiresti peale panna ja maha võtta. Lisaks sulatab mõnikord higistamine liimi lahti. Kindlam on ikka, kui vuntsid on habemega ühes tükis. Mõnikord, näiteks televisioonis, võivad liimitud olla. Estonia teatri lavastuses «Silva» kasutan liimitud vuntse, aga need tulevad vahel lahti, väga ei saa suud liigutada,» rääkis näitleja. Voolpriit kinnitas, et on komplekte, kus habe ja vuntsid on koos ning pole ohtu, et vuntsid eest lendavad.

Voolpriit valmistab salongis ise käsitsi parukaid. «Need teeme kas päris inimese juuksekarvadest või jakikarvadest,» lausus ta. Käsitsi valmistatud habemete, vuntside ja parukate hinnad jäävad 400–600 euro kanti.

Eritellimusi Voolpriidu sõnul väga palju ei ole, kuna valmisparukate hinnad on soodsad ja tulemus kena.

«Mina tahaksin küll näha, et kõikides koolides ja lasteaedades üle Eesti oleksid sellised ilusad komplektid, et ei ole jälle heinapallinöörist pusa pähe pandud. See on tegelikult päris kurb vaatepilt,» tõdes parukate maailmas juba 1982. aastast tegutsenud Voolpriit.

Naise sõnul soovivad kliendid peamiselt, et parukas oleks loomulik ja ehe ning habe pikk, laineline ja katsudes pehme. Tööhooaja lõppedes viivad jõuluvanad oma krässus habemeid salongi hooldusesse. «Mina lasen ikka talvehooaja alguses oma paruka ja habeme korda teha. See läheb pulstunuks ja soengu eest tuleb hoolitseda,» kinnitas Kress.

Piinlikud apsud

Järgmisena uudistasime Pärnu maanteel asuvat Karnevalikauplust. Kress proovis Ameerika jõuluvana kostüümikomplekti, mis koosnes lühikesest jakist, pükstest, parukast, habemest, vuntsidest, mütsist ja kotist. Komplekt oli müügis 130 euroga. Eraldi oli müügil jõuluvana kõht (32 eurot), parukate hinnad jäid 15–60 euro ja kostüümide omad 45–210 euro vahele.

«Sellise õblukese kostüümiga ei võta suur täiskasvanu mind kindlasti tõsiselt. Siin toimub teatav lörtsimine. Sõprade stiiliõhtu puhul oleks see täiesti sobiv,» arutles Kress peegli ees rõivaid vaadeldes. Aeg-ajalt kukkusid habeme külge lisatud vuntsid alla, kummardudes paljastus aga paljas lõug. «Odavate kostüümidega tekib alati see probleem, et kuidas vältida piinlikke apse ja säilitada rolli usutavus ja väärikus,» lisas ta.

Parukaid pähe pannes kippusid näitleja enda habemekarvad valge karvastiku alt välja paistma. «Tahan, et habe oleks tihe ja alt kinni. Kui keegi külje pealt vaatab, siis on üsna hirmus vaatepilt,» selgitas Kress. Kleebitavad kulmud Kressile samuti ei istu. «Need on ebakindlad ja on aru saada, et see on jama. Olen püüdnud kulme värvida, aga hästi see ei õnnestu,» ütles ta ja lisas, et tal on siiski omad nipid.

Karnevalipoe klienditeenindaja Aili Sture sõnul valitses kostüümide hullus viimati halloween’i ajal, kui pood peaaegu tühjaks osteti ja laenutati. «Jõulude ajal võime oodata siia sama palju inimesi. Terve ladu on meil kostüüme täis, osa on müügiks ja osa laenamiseks,» teatas ta.

Kokkuvõttes jõudis Kress tõdemusele, et Karnevalipoest ostetud komplekt pole päris õige jõuluvanakostüüm – õmmeldud mantel arvestab palju rohkem kandja soovidega. «Tehniliselt on lühike jope mugavam, aga see ei ole mulle südamelähedane,» ütles ta.

Kostüümilaenutus Maskeraad laenab tänavu välja kuut jõuluvana kostüümi, mullu oli neid neli. Maskeraadi juhatuse liige Katrin Kuusik nentis, et kõik komplektid käivad väljas mitu korda, broneerima hakatakse juba enne detsembrit ja jõululaupäevaks kõikidele kostüümi kindlasti ei jätku.

Kuusiku sõnul soovivad kliendid pika mantliga traditsioonilist jõuluvana. «Lühikest jakki küsitakse harvem ja pigem vist seetõttu, et see on meil odavam,» ütles ta. Korraliku jõuluvanakostüümi laenutamine koos kõikide lisadega maksab vähemalt 26 eurot, uhkemad kuni 34 eurot.

Tööhooaeg algab jõuluvanal detsembri alguses, mil kaubanduskeskused alustavad oma kampaaniatega. Novembri lõpus Kressil kalendrisse ruumi veel jagus.

Enim meeldib näitlejale minna kohtadesse, kus ta varem on käinud ja lapsed juba suuremaks on kasvanud. «Kõige toredam on siis, kui meenub, mida laps eelmisel aastal rääkis. Mõni laps on nii pikalt ja põhjalikult ette valmistanud ja see on väga hea tunne, kui sa näed, kui tähtis see tema jaoks on,» jutustas Kress.

«Mõni näitleja ütleb, et talle see töö ei sobi, et lapsed on nii aus publik. Mulle tundub, et mulle sobib. Väldin üldiselt ebatõdede rääkimist, aga see siirus, väike närvilisus ja püüdlus on nii ilus selle loo juures,» mõtiskles ta. «On hetki, ja päris sageli, kus ma emotsionaalselt täitsa heldin!»