Riigikohus tunnistas keskkonnatasude plaanitust kiirema tõstmise põhiseadusvastaseks

Foto: Margus Ansu / Postimees

Riigikohus tunnistas täna õiguskantsleri taotlusel osaliselt põhiseadusvastaseks valitsuse määrused, millega tõsteti kaevandamisõiguse ja osasid vee erikasutusõiguse tasumäärasid algselt kavandatust kiiremini.

Valitsus võttis 2009. aastal vastu vee erikasutustasu ja kaevandamistasude määruse, millega sätestati 2010.-2015. aastaks aastate kaupa erinevad vee erikasutusõiguse ja kaevandamisõiguse tasumäärad. Mullu oktoobris otsustas valitsus tasumäärasid aga alates tänavu aprillist muuta ning tõsta tasusid kavandatust kiiremini ja ulatuslikumalt.

Algse plaani kohaselt pidanuksid tasud tõusma alates aprillist kuni 2015. aasta alguseni kahel korral umbes viis protsenti, muudatustega aga kolmel korral umbes 20 protsenti.

Muudatustega polnud rahul Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Eesti Turbaliit ja Eesti Keemiatööstuse Liit, kes pöördusid õiguskantsleri poole, et kontrollida aprillist rakendunud kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärade põhiseaduspärasust. Õiguskantsler tegi seejärel tänavu aprilli lõpus valitsusele ettepaneku viia määrused põhiseadusega kooskõlla, kuid valitsus sellega ei nõustunud. Seejärel vaidlustas õiguskantsler need juuni alguses riigikohtus.

Riigikohus tunnistas täna määrused põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks seniseid tasumäärasid ületavas osas. Seega jäävad lõppevaks aastaks kehtima tasumäärad, mida rakendati 1. jaanuarist, ning ka järgmisest ja ülejärgmisest aastast rakenduvad tasumäärad eelmistes määrustes kehtestatud ulatuses.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve otsustel on tagasiulatuv jõud, mis tähendab, et vahetult määruste alusel deklareeritud ja makstud tasude osa, mis ületab seniseid tasumäärasid, tuleb tagastada.

Advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks, kes koostas liitude taotluse õiguskantslerile, ütles Postimehele, et tegu on tugeva kohtulahendiga, mille sõnum on ühemõtteline: eelarvetulude tagamine ei saa olla eesmärk, millele ohverdatakse põhiseaduse põhimõtted.

Ta viitas lõigule riigikohtu otsusest, mis on tema sõnul aktuaalne ka eelmisel nädalal riigikogus vastu võetud käibemaksuseaduse muudatuste kontekstis.

Nimelt märkis kohus, et riigieelarve tulude laekumine on kahtlemata oluline, kuna sellest sõltub riigi võimelisus täita oma kohustusi. «Kohtu pädevus hinnata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses fiskaalpoliitilisi otsustusi on üldjuhul piiratud. Arvestades seda, et riigil on palju erinevaid võimalusi eelarvetulude tagamiseks ja et praegu on küsimuse all tähtajalisest regulatsioonist tulenev õiguspärane ootus ning et tegemist ei ole erakorraliste asjaoludega (ootamatult saabunud ulatuslik majanduskriis vms), tuleb praeguses asjas asuda seisukohale, et üksnes riigi fiskaalhuvi ei kaalu õiguspärase ootuse põhimõtte riivet üles,» leidis riigikohus.

Jõksi sõnul on riigikohus nii näidanud, et ei talu läbimõtlemata ja kaalumata õiguslahendusi. «Silmas pidades viimase aja õigusloome arenguid, kus arutelu ja analüüsi on asendanud eelnõu läbisurumine ükskõik mis hinnaga, on riigikohtu otsus märgiks, et riigikohus suudab riigi teerulli peatada,» ütles ta.

Keskkonnatasude vaidluses lootis Jõks enda sõnul, et valitsus viib õiguskantsleri ettepanekul määruse põhiseadusega kooskõlla ja õiguskantsler ei pea riigikohtusse pöörduma, sest siis oleks suurem kahju ära hoitud. «Praeguseks on paljud ettevõtted maksnud ebaseaduslikku tasu ja neil on need õigus riigilt tagasi küsida. Nüüd tuleb valitsusel arvestada kuludega, mida oleks läbimõeldumalt käitudes võinud vältida,» lausus ta.