Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/16/2697520t1ha333.jpg)
«Mina olen kassiallergik, kelle ülemus peab kassi. Istume päev läbi ühes ruumis. Kannatasin pool aastat üsna ebameeldivate sümptomite käes – silmakipitus, jooksev nohu, kurgukipitus –, päeva lõpuks oli täiesti zombie tunne. Rääkisin sellest ka töökaaslastele. Seal keegi arvas, et äkki on allergia. Nii läksingi allergoloogi vastuvõtule, kes seda arvamust kinnitas. Mis õigused mul on? Kuidas peaksin käituma ja mida mul on õigus nõuda, et saaksin teha tööd normaalses keskkonnas?» soovib töötaja teada.
Vastab tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon:
Tegemist on bioloogilise ohuteguriga töökeskkonnas. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahv 8 ütleb:
- Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
- Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet.
Lisaks sama seaduse paragrahv 3 lõige 2 sätestab, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.
Kui on olemas allergoloogi otsus, kus on kirjas kassiallergia, siis peaks edasi pöörduma töötervishoiuarsti juurde (selle allergoloogi otsusega koos), kes annab välja otsuse tööandjale, kus oleks kirjas, et töötaja ja kassiomanikust ülemus ei tohiks töötada ühes tööruumis.