Küünlasäras advendiaeg

Valgusküllane, avar ja helge: perekond Bogatkini elutoas algab pärast pühi remont, sestap pole piltegi seinal. Foto: Liis Treimann

Pidulik jõulumuusika, hulk hubisevaid tulukesi ja vürtsikad (koogi)lõhnad tervitavad detsembrikuus keraamikaateljee ja kohviku Bogapott omanike Bogatkinite õdusasse korterisse sisenejaid.

Kunstnikest pererahvas peab lugu helgest valgusest ja seepärast on nad oma Õismäe kodus loonud võimaluse pimedal ajal tavapärasest rohkem lampe süüdata. Tänu nupukatele lahendustele jääb 68-ruutmeetrisest kolmetoalisest korterist, kuhu pere 19 aastat tagasi kolis, hoopis avarama elamise mulje.

«Enne elasime Hiiul üürikorteris, mida minu vanaisa rentis juba 1936. aastal, ja meie olime viimased, kes tollest majast välja läksid,» räägib keraamik Georg Bogatkin.
Lasnamäele pere minna ei tahtnud, kesklinna aga ei julgenud, sest olid nad ju juba üks kord välja tõstetud. Kuna tütar läks õppima Õismäe humanitaargümnaasiumi, valiti see kant ka elamiseks. Pealegi meeldis neile suure esikuga korteri planeering.

Kodu kodustamine
«Oleme selle korteri kaks korda välja ostnud. Kõigepealt Eestist lahkuvatelt ukrainlastelt ja siis oma EVPdega riigilt, nüüd maksame kolmas kord – maja renoveerimise eest,» ütleb mees.

«Meile meeldib ruumide kujundamine ja otstarbekate lahenduste väljamõtlemine. Köögimööbli disainisime ise, samuti esiku ja nüüdse külalistetoa seinakapi,» räägib Airike Taniloo-Bogatkin. «Tavalised uksed asendasime lükandustega, sest need võtavad vähem ruumi. Samal põhjusel oleme loobunud külgkardinatest ruloode kasuks, tänu sellele näivad meie toad palju avaramad.»
Kuna panipaiku selles tüüpkorteris pole, nuputasid Bogatkinid esikusse nurga-seinakapi ja teise, sügava seinakapi praeguse kabineti otsaseina. Mõlemad mahutavad palju rohkem kraami kui esmapilgul arvata oskaks.

Tänu seinakappidele on tubades vähem mööblit. Silma hakkavad vanad ja väärikad toolid, millest osa on Georg oma kätega korda teinud.

Elutoas laiutavad lopsakad lilled ja nurgadiivan, millele ka siis, kui koju tulevad tütar Mari koos mehe ja tütrega ning poeg Jüri oma kaasaga, kogu pere istuma mahub.

Jõulupühadeks toovad Bogatkinid alati kuuse tuppa. «Esimesel advendil panen jõuluplaadid mängima, süütan küünlad ja vahetan tekstiilid – padjad, laudlinad jm. Elutuba ongi niimoodi tehtud, et siin saab kogu aeg värve vahetada,» mainib Airike.
Praegu paikneb jõulukuuse koha peal Georgi disainitud nn kümne teeküünla kamin: suur anum, milles autori sõnul serveeritakse vahel kasuka- või kartulisalatit, pakutakse pirukaid jne.

Eriti hästi sobivad jõuluaega Airikese loodud inglite miniskulptuurid. Need on omaks võtnud ka paljud Bogapoti kunstikaupluse külastajad, kes täiendavad igal aastal oma kollektsiooni uue ingliga.

Tulvil lugudega asju
Kunstnike lastena on Airike ja Georg Bogatkinit alati ümbritsenud vanemate ja nende kaasteeliste looming. Airike isa on skulptor Endel Taniloo, Georgi ema akvarellist Valli Lember-Bogatkina ning isa graafik ja maalikunstnik Vladimir Bogatkin. Viimase maalitud lummav Niguliste vaade ripub esikuseinal.

Kunstnike koduses galeriis leidub Viiraltit ja üks väike Elmar Kitse maal, samuti on siin Aino Bachi kuivnõeltehnikas portree väikesest Georgist ja Kalju Polli maalitud Airike kümneaastasena. Ühel pildil on Valli Lember-Bogatkina portreteerinud lapselapsi Mari ja Jüri.

«Elasime Tartus Kitsega ühes majas ja ta käis meil tihti külas. Talle meeldis, kui vend (Urmas Taniloo – toim) musitseeris,» meenutab naine.

Igas ruumis tõmbavad tähelepanu skulptuurid ja pisiplastika. Osa neist oli väljas pere kolmiknäitustel Tartus ja Paldiskis, kus osalesid Endel Taniloo, Airike ja Georg.

Kõik reisidelt mälestuseks kaasa toodud või auhindadeks saadud esemed tähistavad olulisi sündmusi Bogatkinite elus. Näiteks ühe skulpturaalse objektiga tunnustati paarkümmend aastat tagasi Bogapoti rajamist. Paljud Tallinna saabuvad turistid leiavad Toompeal selle kohviku üles, et kunsti nautida ja sealses ateljees valmistatud serviisist süüa-juua.

«Need nõud on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks,» kinnitab keraamik, kes on kodus ammu kindlaks teinud, et kruusid, kausid, taldrikud jm peavad vastu aastakümneid.

Pühi veedavad Bogatkinid pereringis. Kuna kolme ja poole aastane lapselaps Karoliina ootab jõuluvana, peavad kõik muusikat armastavad kodakondsed uusi laule õppima või vanu meelde tuletama.