Leiutajateküla Pireti jõulumaailm

Roheline värv ja põdramotiiv: tänavu valitseb Tallinna Kaubamaja suurel vaateaknal Skandinaavia stiil. Foto: Liis Treimann

See, et tänavuste jõulude peategelane on põder, sai selgeks juba aasta tagasi. Milline peab aga olema põdrapea, et selle nina viltu ei kisuks, ja kust leida rohelist lund?

Kui Tallinna Kaubamaja väljapanekujuhil Piret Vapajeval tänavuste jõuluvaateakende esimene proovitöö tehtud sai, selgus, et sinna plaanitud suurel põdrapeal kisub nina viltu, kohe täitsa viltu. Takkapihta olid paksust materjalist pead nii rasked, et kippusid alla kukkuma. Lahendus, mis vastab nii kunstniku nägemusele kui ka füüsikaseadustele, õnnestus leida pärast mitmeid katsetusi.

«Põtra pakuti maailma jõulutrendide prognoosis, mis tehakse aasta jagu ette. Seda oli hästi palju kodukaupades ja jõuluehetes, aga põdramotiive võis leida ka riietel,» ütles Vapajeva. «Leidsime, et see peaks Eesti inimestele sobima. Värvidest võidutses roheline.»

Seega oli jõuluakna kontseptsioon juba aasta alguses enam-vähem paigas ning sellele tuginedes mindi jaanuaris Saksamaale Frankfurdi jõulumessile kaupa ostma. Kujundaja sõnul on just kodukaup see, mis poodides jõulumeeleolu loob.

Vaateakende kavandite joonistamine algas septembris ja kui plaan enam-vähem paika sai, tuli hakata nuputama, kuidas paberil põnevana näivad lahendused ellu viia. Selleks läheb vaja tõelist leiutajatekülalikku nupukust. Näiteks vaateaknale lume tegemisel tuli appi iga kontori raudvara paberihunt, kust lasti läbi pakkide viisi paberit.

Kui Postimees novembri keskel esimest korda asja uurimas käis, ootasid suured kotitäied paberiribasid seina ääres, millal neid hoogtöö korras kortsutama hakatakse. «See ei võta üldse kaua aega, kui mitmekesi teha,» kinnitas Vapajeva. «Valame ribad põrandale maha ja hakkame neid siis järjest kortsutama.»

Siinkohal on ehk huvitav teada, et Tallinna Kaubamaja vaateakende kogupikkus on 50 meetrit. Väiksel vaateaknal, kus mullu istus päris jõuluvana ja lapsed said salmi lugeda, on seekord liikuvad pingviinid ja jääkarud ning roheline lumi. «Muidu oleks liiga nunnuks läinud,» põhjendas Vapajaeva, miks ta trükikojast sobivas toonis rohelisi paberiribasid tellis. Eks kaubamaja paberihunt oleks võinud ka ise selle töö ära teha, aga kahjuks polnud saada sobivas toonis paberit.

Esialgu nägi kunstnik ette, et kuskile vaateaknale pääseb ka öökull, kes tänavuses jõulutrendis põdrale väärikat konkurentsi pakub. «Aga siis tundus, et saab kuidagi liiga palju – põdrad ja öökull, silmad põlemas, kaskede vahel, nii et jätsin selle välja,» mainis Vapajeva.

Kuigi vaateakna kujundamisel ei pea sinna panema müügil olevat kaupa, leiab väljapanekujuht, et need ikkagi võiksid seal olla: «Eelkõige tahame ju näidata, mida me müüme.» Pealegi – nii uskumatu kui see ka tundub – kergitab vaateaknale sattumine märgatavalt eseme läbimüüki.

«On hästi lihtne reegel: kui müügisaalis miski ei müü, siis pane see mannekeenile selga ja kohe ostetakse. Sama on vaateaknaga,» kinnitas Vapajeva. «Jõuluvaateakendel osutub müügihitiks tavaliselt kodukaup ehk väiksed kaunistusjubinad. Inimene märkab neid aknal, läheb kohe sisse ostma ja sageli peame asju välja vahetama, sest need ostetakse lihtsalt ära. Tänavu võiksid hitiks saada klaasist lumekuulid, mis on eriti suured ja käivad ringi.»

Kui eeltöö välja jätta, võtab kaubamaja vaateakende kokkupanemine kuuel inimesel aega umbes nädala, ja üldjuhul tehakse seda igapäevaste tööde kõrvalt. Vaateakna maksumusest või selle suurusjärgust rääkides on väljapanekujuht kidakeelne. «Ma saan vaid öelda, et jõuluakna tegemisel on mul natukene vabamad käed,» mainib ta.

Juba 2. jaanuaril tõmmatakse jõulumaailmale katted ette ja see võetakse maha. Liigutavad pingviinid ja jääkarud lähevad lattu uut etteastet ootama. Muud kujundus­elemendid, nagu suured põdrapead ja ekstra Itaaliast tellitud vaip, müüakse aga soovijatele maha, sest järgmisel aastal on juba hoopis teine jõulumood. Esialgsetel andmetel on siis oodata kulda, karda ja Snegurotškaid.