Jõuluaeg pakub võimalust töötajate innustamiseks

Tele2 peamaja trepikojas ripub 300 päkapikusussi, kuhu personalijuht Helena Evert käib aeg-ajalt midagi poetamas. Foto: Andres Haabu

Ettevõtted ja asutused saavad oma töötajaile jõulu- ja aastalõpumeeleolu luua mitut moodi. Peale ruumide kaunistamise korraldatakse meeleolukaid pidusid, tehakse kingitusi, antakse vabu päevi ja makstakse jõulutoetust – ikka selleks, et motivatsiooni hästi töötada jaguks kogu järgmiseks aastaks.

Huvitava ideega jõulumeeleolu loomiseks on välja tulnud Tele2, mille Tallinnas Jõe tänaval asuvas peamajas ripub 300 nimelist jõulusokki, kuhu nende omanikele märkamatult ilmuvad maiustused, jõulusalmid ja head soovid.

Firma personalijuhi Helena Everti sõnul käisid susse alguses täitmas firmapäkapikud, aga nüüd poetavad ka töötajad üksteisele head-paremat soki sisse. «Vitsakimpu või hiirelõksu pole keegi saanud, küll aga kummalisevõitu tehnikavidinaid,» lisab ta.

Nädalavahetusel toimub kõigile töötajatele Kadriorus Klinkberg Venue’is aastalõpupidu, mis on seekord «Eesti kõige-kõige» stiilis: valitakse välja Tele2 kõige huvitavama hobiga töötaja. Peo tõmbab käima oma töötajatest kokku pandud rokk­bänd «Ajutine ülekoormus».

«Kui seekordne formaat on pidulik, siis varem oleme teinud ka näiteks rannapeo. Iga aasta üritatakse teha midagi uut, et töötajaid üllatada. Pidu on kõigile töötajatele tasuta,» selgitas Evert. Jõulukingiks on traditsiooniliselt mõni Tele2 logoga ese, tänavu saavad kõik töötajad mõnusa sooja pusa.

Kõigil firma töötajatel, kelle töö seda võimaldab, on ajavahemik 21. detsembrist kuni 1. jaanuarini vaba. Need, kes tõesti peavad sel ajal valves või tööl olema, saavad võtta kolm lisapuhkepäeva kahe kuu jooksul.

Kalevi personalidirektor Krista Laever rääkis, et kuna pühade aeg on kommivabrikus kõige kiirem tööperiood, siis pidutsetakse üheskoos jaanuaris. Peol on alati kindel teema või stiil, sel korral on teemaks «Elu nagu filmis» ja sinna on oodatud kõikvõimalikud filmindusega seotud kostüümid.

Peaesinejad on Tanja Mihhailova, Mikk Saar & Swingers, kes esitavad muuhulgas ka tuntud filmimeloodiaid. Lisaks on Kalevi peol üllatusi. Üks osa uusaastapeost on alati möödunud aasta parimate töötajate autasustamine.

Viimasel töönädalal enne pühi saavad kõik kalevlased ettevõttelt kingituse, mis koosneb Kalevi ja Põltsamaa Felixi parimatest pühadetoodetest. Jõulude puhul preemiat ei maksta.

Mis puudutab pühadeaegset töökorraldust, siis jõulunädalal on Kalevi tootmistöötajatel võimalus puhata välja pühade-eelsest pingelisest tööst. Kontoritöötajatele on antud vabaks jõulude ja nädalavahetuse vahele jääv reede, 27. detsember.

Eesti Postis suurt jõulu- või uusaastapidu pole, sest iga aasta novembri keskel tähistab ettevõte kõigi töötajate osalusel oma sünnipäeva aastakonverentsiga, millele järgneb ka pidu, rääkis personaliosakonna juht Kadi Tamkõrv.

Jõuluüritused korraldab iga üksuse juht ise, arvestades oma töötajate soove ja toredaid mõtteid. Sageli tehakse jõuluüritus koos asjalikuma osaga: päeval võetakse kokku mööduv aasta ning heidetakse pilk uue aasta plaanidele, õhtul tähistatakse saabuvaid jõule. Väiksemaid kingitusi tehakse aasta lõpus ka parimatele töötajatele, kes selguvad kolleegide hääletuse tulemusena.  

Vabu päevi lisaks neile, mis kalendris punased, Eesti Post ei anna, kuid kõigile töötajatele on ette nähtud talvepuhkus. «Sel aastal on kalender sedavõrd lahke, et paljud töötajad kasutavad talvepuhkust jõulude pikendamiseks ning puhkavad neil üksikutel tööpäevadel, mis jäävad jõulude ja uue aasta vahele,» lausus Tamkõrv.

«Kuna jõuluaeg on Eesti Postile aasta kõige kiirem aeg, siis püüame sel perioodil eriti oma töötajaid kiita ja tänada. Oleme pakkunud piparkooke, teinud tänušokolaadid neile, kes jõuluvana kirju ja pakke appi sorteerima lähevad. See on väga eriline tunne ja vaatepilt näha tavaliselt pintsakus ja lipsus käivaid tagatoatöötajaid õhtuti ja öösiti sorteerimisliini ääres rõõmsal ilmel pakke tõstmas. Teadmine, et meie abiga saavad jõulukingitused sajad tuhanded inimesed, on juba omaette südantsoojendav,» kirjeldas Tamkõrv ettevõttes valitsevat pühademeeleolu.

Saku õlletehas tähistab aasta lõppemist traditsiooniliselt oma ligi 300 töötajale korraldatud peoga, mille üks osa on parimate töötajate autasustamine. Selle aasta pidu on juba möödas – edukale aastale kohaselt oli see mõnusa programmi, põneva toidu- ja joogikaardi ning meeldiva seltskonnaga pidu. Auhinnati viit väljapaistvat töötajat ja aasta meeskonda.

«Jõulud on meie tegevusvaldkonnas alati väga meeleolukas, kuid samas ka töine aeg. Pühademeeleolu hakkas tasapisi sisse pugema juba koos jõulutoodete kavandamise ja tootmisega. Lisaks aastalõpupeole ning kõigile võrdsele jõulutoetusele kingime oma töötajatele ka kasti jõulujooki kodus lauale panemiseks,» ütles ettevõtte avalike suhete juht Kristiina Tamberg.

Pühademeeleolu aitavad hoida sellisedki ettevõtmised nagu Saku kohalike käsitöö- ja magusameistrite jõulumüük ettevõtte töötajatele.

Detsembri lõpu ja jaanuari algusega seotud ebaharilikud töönädalad korduvad aastast aastasse, kuid ikka tekivad tööandjail küsimused, kuidas on kõige otstarbekam ühitada õhus olevat peomeeleolu ja edasilükkamist mittekannatavaid töid, võimaldada vabu päevi riiklike pühade vahel, tuua töökeskkonda uusi kujundusideid või pakkuda töötajatele midagi meelelahutuseks ja lõõgastuseks.

«See on kindlasti keeruline aeg ka juhtimise seisukohast, sest kõigi inimeste ootustele ei olegi võimalik vastu tulla. On neid, kes eeldavad, et vähemalt jõulude puhul on tegemist rahuliku perekeskse pühaga, mil ühisüritused on pigem taunitavad,» kommenteeris Eesti Personalijuhtimise Ühingu juhatuse liige ja konsultant Eela Velström.

Ta lisas, et on neid, kes arvavad, et kindlasti peaks lapsed sel ajal kommikoti saama ka vanemate töökohtades, ja on peresid, kus ollakse maiustusteuputusega pigem hädas. «Paljude kutsete ja sündmuste vahel valimine ning prioriteetide seadmine võib olla lausa probleem ühtedele, teistele on samas ootused ühe «oma» peoõhtu sisule ja vormile seda olulisemad, et teisi üritusi sellega konkureerimas polegi,» lausus Velström.

Tema sõnul on organisatsioonidel ja ettevõtetel sel ajal oma tegevusi kergem korraldada, kui on välja kujunenud kindlad traditsioonid. «Kõik algab ratsionaalsest tööaja planeerimisest, sest inimesed on sel ajal ekstra hõivatud ning kindlasti tänulikud, kui kollektiivis on ette teada ning paika pandud poolikud ja täielikult vabad päevad, võimalus võtta pikemalt puhkust või vastupidi, olla tööl ning teenida selline privileeg välja järgmiseks aastaks.»

Paljudes organisatsioonides ei ole võimalik tööd pühade ajaks täiesti peatada. Sel juhul on üks hea ja tööindu toetav tava tööpostil olevate kolleegide meelespidamine – olgu siis juhtkonna pöördumise, kuuma glögi, piparkoogi või muu üllatusega.

Tööandja organiseeritud üritused peaksid olema omanäolised, selge ja hea korraldusega. «Polegi oluline, kas tegu on rahuliku koosviibimisega, mida ilmestavad pidulikud elemendid, lõbusa karnevali või spontaanselt tekkinud kringlilauaga. Kui inimesed tunnevad ennast tööl hästi, siis soovivad nad üksteisega jagada positiivseid emotsioone. Tööandja ainus hool on nendele selleks sobiv keskkond ja võimalused pakkuda ning kindlustada teatud järjepidevus,» rääkis konsultant.

«See on aeg, kus ratsionaalse ja emotsionaalse töösuhtluse piirid ongi sageli hägused. Tähtis on, et keegi ei tunneks end kõrvalejäetuna ega ebavõrdselt kohelduna,» lisas ta.


Kommentaar

Raimo Ülavere

koolitaja

Mida saaks teha tööandja ja juht aastalõpu ning jõulumeeleolu laines töötaja lisamotiveerimiseks? Vastus: ei saa suurt midagi teha. Küll aga on see ajavahemik kahetsusväärselt hea võimalus töötaja demotiveerimiseks.

Jõuluaeg ja aastavahetus loovad inimestes meeleolu juba oma olemasoluga, tööandja ja juht eraldi ei pea selleks suurt vaeva nägema. Mõistagi on asjakohased jõulupeod, sealhulgas töötajate lastele, jõululõunad, jõululõõgastused spaades, kommikotid või jõulukorvid puuviljadega – kuidas parajasti kuskil traditsioonid on kujunenud. Ent mingeid imelisi ja erilisi motiveerimisnippe pole vast mõtet hakata leiutama, oluline on ühel või teisel moel tähelepanu osutada ja tehtud töö eest tänada.

Küll aga on jõuluaja harrast ja samas habrast õhustikku üsna kerge lõhkuda. Inimesed on sel ajal tavapärasest tundlikumad, suurem on ka positiivse tuleviku ootus. Ja motivatsioonile lisakeeru peale keeramise asemel võiks tööandjate ja juhtide fookuses olla pigem just see, et motivatsiooni mitte rikkuda.

Toon ka paar lihtsamat näidet, ehkki neid on veel palju.

Jõulupidu. Tavapäraselt peab juht kõnet ja ütleb näiteks midagi sellist, et «Tegime küll eesmärgi ära, aga …», ja järgneb joru sellest, mis jäi tegemata. Jõulupeo sõnavõtt pole see koht, kus avalikult aasta bilanss lahti kiskuda. Mis tunne on kuulda, et «Oled tubli, aga …»?

Või siis ehitab juht oma kõne üles järgmiselt: «Saavutasime sajaprotsendiliselt käibe-eesmärgi ja ületasime kasumisihti 20 protsendi võrra.» «Ee, ja siis?» tiksub inimese peas. Võidukas kõne arvudest, käivetest, kasumitest, marginaalidest on küll kahtlemata tore, ent seda pigem … juhile endale.

Inimesed tahavad (lisaks) kuulda midagi inimlikku, tahavad, et neid võetaks inimestena, mitte vahenditena, kes tõid rekordilisi kasumeid. Näiteks oleks tore, kui keegi paneks neile lihtsalt käe pihku ja ütleks: «Aitäh!»

Ja siis on veel üks asi, mida tööandja ja juht saab teha. Lubada inimestel korraks välja hingata. Jõuluaeg on kiire aeg, lisapingeid tekitavad jõuludega seotud asjaajamised – kuusk, kingid, pidulaud, kohtumised, sugulased, sõbrad, lapsed –, mis kõik tahavad tähelepanu. Inimesed rabavad niigi nii, et kohati unustavad hingamise. Nad oleks tänulikud juhile, kes tuleb ja paneb kulmudeni töösse mattunud töötajale käe õlale ja ütleb: «Tead, aitab küll, lähme nüüd ära ­koju. Ilusat jõulu­aega!»