/nginx/o/2008/05/01/37312t1h1335.jpg)
Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul ei ole tänased tööõiguse rikkumise eest määratavad trahvid tööandjaile piisavalt mõjuvad ja neid tuleks oluliselt tõsta.
Taliga: tööõiguse rikkumise eest tuleb karistusi karmistada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taliga sõnul rõhutab ka hiljuti avaldatud OECD tööturu ja sotsiaalpoliitika raport asjaolu, et tööseaduste rikkumine on Eestis tööandjale põhjendamatult odav, jäädes kordades alla isegi teistele Ida-Euroopa riikidele.
«Kui Eestis on maksimaalne karistus töölepingu seaduse rikkumise eest 20 000 krooni ehk vaid 13 protsenti keskmisest aastapalgast, siis teistes OECD riikides on trahvid üks kuni üheksa keskmist aastapalka – see tähendab kuni 70 korda kõrgemad kui Eestis,» selgitas ametiühingujuht.
Taliga sõnul on tänaseks selge, millised on uue töölepinguseaduse suurimad puudused. Töövaidlustes on ilmnenud tööandjate levinumad rikkumised ning aeg on teha seadusesse esimesed täpsustused. «Ametiühingute Keskliit esitab lähiajal oma muudatusettepanekud, mis suurendaksid nii töötajate turvalisust kui ka tööandjate seaduskuulekust,» kinnitas ta.
OECD hinnangul ületab töösuhete paindlikkus Eestis organisatsiooni keskmist, kuid turvalisuses on suured vajakajäämised. Ametiühingute Keskliidu esimehe sõnul pidurdab elanike vähene sotsiaalne turvalisus majanduse arengut. «Majandust ei vii edasi ainult elav ettevõtlus, vaid ka arenev inimkapital. Selleks peab aga riik tagama selle, et inimesed ei satuks kriisi tulemusel vaesuslõksu ning et nende õigused oleksid piisavalt kaitstud,» rääkis Taliga.