Sakslased säilitavad jõuluajal rahu

Pildile on jäänud Bratwursti vorstikesed Saksimaa linnakese Weisswasseri toitlustusasutuse köögis 2013. aasta 12. veebruaril. Foto: Reuters / Scanpix

Enamikes riikides põrutaks rahvas sellises olukorras poodidesse kui pöörane: rekordmadal töötusmäär, palgad tõusuteel, tarbijakindlus kuue aasta laes, laenukulud ligi maad.

Saksamaal mitte. Seal kavatsevad inimesed majandusedule vaatamata jõuluajal rahulikuks ja mõistlikuks jääda.  

Uuringufirma GfK ennustuste kohaselt lisandub sakslaste jõulukulutustele tänavu 3 eurot, imestab Wall Street Journal – bratwurst-vorstikese hind mõnel traditsioonilisel jõuluturul.

Saksa jaemüügiliidu HDE hinnangul kasvab jõulumüük mullusega kõrvutades 1,2 protsenti. Inflatsiooniga korrigeeritult tähendab see parimal juhul stagnatsiooni, tõenäoliselt siiski tagasiminekut (sest jaehinnad kerkivad HDE andmetel tänavu 1,5 protsenti).

«Me kaalume suuremaid oste hoolikalt,» ütleb Franziska Salomon, kes peab Frankfurdis turundusjuhi ametit.

Salomon kavatseb küll kulutada natuke rohkem oma 2-aastase tütrekese jõulukinkidele, kuid tasakaalustab pere väljaminekud sellega, et ei tema ega abikaasa ei osta teineteisele poest kingitusi. «Üldine trend ongi, et kingitakse omatehtud asju,» selgitab naine.

Suurt rolli mängivad sakslaste säästlikkuses kultuur, traditsioonid ja tõekspidamised – inimesed võõrastavad laenuorjust, suhtuvad tarbimisse konservatiivselt ning kardavad, et elektrooniliste maksete kaudu edastavav informatsioon ei ole kaitstud.

Tööpäeviti pannakse enamik poode Saksamaal kella kaheksaks kinni, laupäeviti veelgi varem. Kui mõni harv erand välja arvata, on kaupluste uksed pühapäeviti ja riigipühadel suletud.

Krediitkaarte kasutatakse rahvusvahelises võrdluses vähe, neid omab umbes 30 protsenti Saksa kodanikest (USAs 70 protsenti). Enamik oste tehakse sularahas.