Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kinnisvaramaaklerite koda võitleb ebaausate töövõtete vastu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi enamik maaklereid on oma töös ausad ja põhjalikud, tegutseb kinnisvaraturul ikka veel ka võhikuid ja pettureid.
Kuigi enamik maaklereid on oma töös ausad ja põhjalikud, tegutseb kinnisvaraturul ikka veel ka võhikuid ja pettureid. Foto: Peeter Langovits

Kinnisvara ostmine, müümine või üürimine tähistab üldjoontes olulise eluetapi algust või lõppu. Seetõttu on tähtis, et vahendusprotsess oleks kõigile osapooltele sujuv ja stressivaba, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud konsultant Eve Kaunis Postimehe erilehes Kodu ja Kinnisvara.


Pikaaegse maaklerina oma kogemustele tuginedes võin väita, et üldjuhul kujunebki see protsess kõigile meeldivaks. Kahjuks pole aga Eestis maaklerite tegevus seadusega reguleeritud, mis annaks õiguse tegutseda vaid kutselistel maakleritel.

1997. aastal asutatud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on mittetulundusühing, kuhu kuuluvad vabatahtlikult nii kutselised kui ka veel kutseta, kuid eetilisi normatiive järgivad maaklerid.

Koja üks eesmärke on saavutada selline olukord, et turul võiksid tegutseda ainult kutselised maaklerid või assistendid, kes on registreeritud vastavas kutseregistris.

Maaklerid vassivad

Viimastel aastatel on EKMK juhatus saanud mitmeid suulisi ja kirjalikke kaebusi maaklerite tegevuse kohta. Toon siinkohal mõned olukorrad, millega seoses on inimesed meie poole pöördunud:

1) Maakler avaldas korteri omaniku teadmata tema korteri müügikuulutuse ning keeldus kategooriliselt oma nime avaldamast. Nüüdseks on kuulutus portaalidest eemaldatud.

2) Ostja, müüja ja maakleri vahel oli allkirjastatud lihtkirjalik (notari tõestuseta) broneerimisleping ning ostja oli tasunud ka kokkulepitud broneerimistasu.

Kolm päeva hiljem teavitas müüja aga ostjat, et on leidnud veel ühe kliendi, kes on nõus nimetatud kinnisvara eest tasuma sada tuhat krooni enam.

Kuna seaduse järgi peavad kõik kinnisvara ostu-müügiga seotud lepingud olema notariaalselt tõestatud ning see leping oli lihtkirjalik, ei saa selle lepingu alusel müüjalt tehingu tegemist nõuda.
EKMK juhatus soovitas selles küsimuses pöörduda juristide poole.

3) Müüja ja maakler olid allkirjastanud kinnisasja müümiseks maaklerilepingu. Kuna kolme kuu jooksul ostjat ei leidunud ning lepingu kohaselt oli müüjatel õigus ka ise oma kinnisvara müüa, siis seda nad ka tegid.

Pärast kinnisvara müümist nõudis aga maakler müüjatelt poole kokkulepitud vahendustasust, mille kohta lepingus ühtegi kokkulepet polnud. Maakler põhjendas, et oli lepingu kogemata valesti vormistanud.

EKMK juhatuse seisukoht oli seadusest lähtudes ühene: maakleril tekib vahendustasu saamise õigus pärast tema vahendamise või osundamise tulemusena sõlmitud müügilepingu allkirjastamist.

Kontrolli maakleri tausta

Nimetatud juhul ei toimunud müügitehing maakleri vahendusel ega osundamisel, seega ei pidanud müüja maaklerile vahendustasu maksma.

Küsimusi on tulnud ka maakleritasude suuruse ja enampakkumiste korraldamise kohta ning pretensioone maaklerite ebaviisaka käitumise ja ebaprofessionaalse suhtumise osas. Hea meel on tõdeda, et enamik kaebusi on tulnud maaklerite kohta, kes ei ole kutselised maaklerid ega ka EKMK liikmed.

Kui valid endale maaklerit, kelle abil kinnisvara osta/müüa/üürida, soovitame alati kontrollida, kas valitud maakler on EKMK liige ja/või kas tal on vastav kutsetunnistus.

Iga EKMK liikme ja kutselise maakleri kliendil tekib kaebuste korral õigus pöörduda avaldusega koja juhatuse poole, kes suunab vajaduse korral avalduse lahendamiseks EKMK aukohtule.

Paraku ei saa EKMK lahendada kaebusi selliste maaklerite puhul, kes pole koja liikmed ega kutselised maaklerid. Nende tegevuse üle puudub igasugune järelevalve, mistõttu soovitamegi valida maakler koja liikmete ja/või kutseliste maaklerite hulgast.

10 küsimust, mida peaks küsima maaklerilt enne koostöö alustamist

1)     Kui kaua on maakler oma alal töötanud ja kas ta on kursis antud piirkonna kinnisvaraturuga? See näitab, kas maakler on kogenud ja professionaalne ning tunneb piirkonda, kus müüdav kinnisvara asub. Müüja peaks saama informatsiooni oma kinnisvara tegeliku müügihinna kohta ning maakleril peab olema ülevaade müügis olevatest samaväärsetest objektidest. Oluline on ka info sarnaste objektidega tehtud tehingute kohta.
2)     Kas maakler on atesteeritud ja/või EKMK liige? See näitab samuti maakleri professionaalsust, müüja saab aga lahendada võimalikud vaidlused EKMK aukohtus.
3)     Mitu objekti on maakleril parasjagu müügis? Kui tal on palju objekte, ei pruugi ta jõuda kõigiga aktiivselt ja põhjalikult tegeleda.
4)     Mitu tehingut maakler ühes kalendrikuus tavaliselt teeb? See näitab, kui tulemusrikas on maakleri igapäevatöö.
5)     Kas on olemas kliente, kellele kohe müüdavat kinnisvara pakkuda? Saad teada, kas maakleril on kliendibaas, kellele ta kohe objekti pakkuma asub.
6)     Milliseid kanaleid maakler kinnisvara müümiseks kasutab? Maakler peaks müüjat informeerima, kuidas ja milliste meediakanalite kaudu ta kinnisvara reklaamib, samuti edastama infot müügiplakatite ja isikliku müügi kohta.
7)     Kas maakler on nõus maaklerilepingut allkirjastama? Koostööleping on väga oluline, sest seal on kirjas mõlema poole kohustused. Selle põhjal on müüjal õigus maaklerilt lubatud/lepingus kirjasolevaid tegevusi nõuda ning nende mittetäitmisel leping lõpetada. Tasu maksmine peab toimuma alati arve alusel, et vältida hilisemaid vaidlusi.
8)     Kas maakler tuleb kinnisvaraga ise tutvuma? See on küll väga elementaarne ja enamik maaklereid ei tule selle pealegi, et nad võiksid müüa objekti, mida nad pole ise üle vaadanud. Kahjuks leidub selliseidki juhtumeid, kus maakler pole ise müüdava kinnisvaraga tutvumas käinud – omanik on saatnud kinnisvarast vaid fotod ja lühikirjelduse ning jäänud maaklerilt tulemust ootama.
9)     Kas maakler teeb koostööd oma kolleegidega teistest büroodest ning jagab ka vahendustasu? See on oluline, sest mõned turul tegutsevad maaklerid koostööd kahjuks ei tee ja vahendustasu ei jaga. Sellisel juhul puudub teisel maakleril ka motivatsioon kolleegi korterit oma kliendile pakkuda. Isekas maakler pidurdab oma kliendi kinnisvara müümist.
10)     Kas müüja võiks ise teha midagi, mis soodustaks kinnisvara müümist? See puudutab eelkõige kinnisvara seisukorda ning kinnisvara renoveerimist. Kinnisvaraturgu tundvad maaklerid oskavad kindlasti soovitada, mida võiks müüja enne objekti müümist ise ära teha.

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tagasi üles